21. sajandil on Maslow püramiidi alumisele kihile lisandunud veel üks fundementaalne vajadus: internetiühendus. Selle vajaduse rahuldamiseks on mitmed asutused üles seadnud avalikud WiFi võrgud, meelitamaks ligi endale külastajaid ning ostjaid.

Paraku kasutavad internetiühenduse nõudlust ära ka kurikaelad, kes varitsevad ohvreid nendes samades avalikes võrkudes. Samas võrgus tegutsev häkker saab jälgida sinu veebis toimetamisi, koguda sinu kohta andmeid ning isegi varastada veebikontode kasutajanimesid ning paroole.

Kuidas ennast avalikus võrgus varitsevate ohtude eest kaitsta? Jagame allpool mõningaid nippe.

1. Lülita välja Jagamise funktsioon

Nii Windows’i kui OS X uuemates operatsioonisüsteemides leidub failide ning seadmete jagamise moodul. Kinnises võrgus on see funktsioon õnnistuseks, mis teeb arvutite vahelise failide jagamise sujuvaks ning seadmete (printerite, koopiamasinate, failihoidlate) ühiskasutamise lihtsaks. Kuid avalikus WiFi võrgus muutub Sharing funktsioon tõeliseks Achielliuse kannaks, mille kaudu saab häkker arvutile kergesti käpad külge ning selles vabalt toimetada.

Windows OS’s:
1. Ava Control Panel
2. vajuta Network and Internet sektsioonile ning otsi nupp Home Group.
3. Selle alt leiad valiku Change Advanced Sharing Settings. Avanenud aknas lülita välja printeri ning faili jagamise funktsioon, piira ligipääs avalikule kaustale (Public Folder) ning lülita välja network discovery.

OS X’s:
1. Ava System Preferences
2. Liigu Sharing’u sättetesse ning tee kindlaks, et avanenud aknas ei ole ühegi valiku kõrval linnukest.

Turvalisuse tagab ka sisselülitatud Stealth Mode, millele pääsed ligi Tulemüüri seadete alt.
1. Ava System Preferences
2. Liigu Security and Privacy sektsiooni ning ava Firewall’i sakk. Vajuta nupule Firewall options ning välja hüppanud aknas saad lisada linnukese valikule Enable Stealth Mode.

2. Lülita tulemüür sisse

Enamikul tänapäevastest operatsioonisüsteemidest on vaikimisi tulemüür sisse lülitatud, mis takistab pahavara meie seadmetele liiga tegemast. Kuna avalik WiFi võrk on just see koht, kus sinu aparaat on kõige suuremas ohus, tuleks kindlaks teha, et arvuti ustav ihukaitsja on valvel.

Windows OS’s:
Tulemüüri sisse või välja lülitamiseks Windows opsüsteemis
1. Ava Control Panel
2. Liigu System and Security sektsiooni, mille alt leiad saki Windows Firewall. Nupule vajutades leiad vasakpoolsel paanil nupu Turn Windows Firewall on or off. Sellele vajutades saad määrata, millise võrgu puhul on tulemüür sisse lülitatud.

OS X’s:
1. Ava System Preferences,
2. Liigu Security and Privacy sektsiooni ning lülita vastava saki all Firewall sisse.

Tulemüür on küll üks arvuti turvalisuse tugisammastest, kuid üksinda ei suuda see arvutit kõikide ohtude eest kaitsta ning täielikult sellele lootma ei tasu jääda.

3. Kontrolli võrgu nime

Üks levinumatest rünnakumoodustest avalikes võrkudes toimib järgnevalt. Häkker seab üles oma WiFi tulipunkti, mille nimi on sarnane kohaliku asutuse WiFi võrguga. Kui pahaaimamatu kasutaja ühendab oma seadme võlts-tulipunktiga, saab kurikael jälgida ohvri veebis toimetamisi, koguda andmeid ning isegi saata ohvri aparaadile pahavara. Seega tasub avaliku võrguga ühendudes mitmeid kordi kontrollida, kas tegu on ametliku WiFi tulipunktiga või hoopis võltsinguga.

4. Väldi automaatset võrguga ühendumist

Nutiseade võib olla seadistatud ühenduma iga võimaliku WiFi tulipunktiga, nii et sa ei peaks ise ühendamisega vaeva nägema. Pealtnäha on see küll mugav, kuid teadupoolest on mugavusel oma hind. Nimelt võib agregaat lihtsasti ühenduda ohtliku võrguga, ning kui ohver jääb seda võrku kasutama, võib ta lihtsasti kurikaelale reeta oma kasutaja andmed, paroolid ja muu kriitilise info.

Õnneks on enamikes nutiseadmetes see funktsioon vaikimisi välja lülitatud, kuid sellegi poolest on mõistlik masina seaded üle kontrollida. Ava seadme WiFi sättete aken ning kontrolli kas auto-connecting on sisse või välja lülitatud. Kui sa ei leia sellist valikut, võid vabalt hingata – tootja on selle funktsiooni välja lõiganud. Kui sa aga taolise valiku leiad, lülita see jalamaid välja.

5. Kasuta turvalist ühendusprotokolli

Veebis toimetades toimub pidevalt arvuti ning veebisaidi vahel andmevahetus, mis tagab veebisirvimise sujuva toimimise. Kui andmevahetuseks kasutatakse krüpteerimata HTTP protokolli, saab andmeliiklust kolmas isik üsna lihtsasti pealt vaadata.

Üldjuhul sellised veebilehed nagu Facebook, Gmail ning internetipangad kasutavad andmete vahendamisel turvalisemat HTTPS protokolli, millele on kurikaelal keerulisem vahele segada. Kuid vahel võib turvaline protokoll asenduda krüpteerimata HTTP’ga ning siis võib igaüks andmevahetust jälgida. Seetõttu peaksid avaliku võrgu vahendusel Facebook’is istudes, e-postkasti kontrollides või e-pangas toimetades tegema kindlaks, et aadressiribal oleks veebilehe nime ees tähekombinatsioon HTTPS. Vastasel juhul logi jalamaid veebilehtedelt välja.

Mõistlik oleks kriitilised toimingud (näiteks raha ülekanded) teostada ainult ohutus võrgus. Samasugust turvalist HTTPS protokolli kasutab ka Photopointi veebikaubamaja.

6. Kasuta VPN’i

Kahjuks ei kasuta kõik veebisaidid andmevahetusel turvalist ühendusprotokolli, nii et võrguliiklust saab igaüks spetsiaalsete vahenditega pealt vaadata. Kuid see veel ei tähenda, et sa peaksid nüüd oma lemmiksaite pelgama. Turvalisuse avatud võrgus tagab virtuaalne privaatvõrk ehk VPN. Tegu on kanaliga, mis võimaldab sinu võrgu andmeid edastada läbi teise võrgu. Kõlab küll keeruliselt, kuid hariliku internetikasutaja jaoks tähendab VPN ‘i kasutamine turvalist ning privaatset veebilehitsemist. Veebis on saadaval sadu VPN teenust pakkuvaid veebilehte ning programmi, mille hulgast saad valida oma vajadustele ning rahakotile sobivat varianti.

7. Lülita WiFi välja

Kõige lollikindlam moodus ennast avalikus võrgus kaitsta on seda sootuks mitte kasutada või lülitada WiFi moodul välja kui internetiühendust pole vaja. Mida kauem on seade võrguga ühenduses, seda rohkem on häkkeril aega lukud katki murda ning aparaadile liiga teha. WiFi mooduli välja lülitamiseks tuleb Windowsi masinal vajutada tööriistaribal vastavale ikoonile ning OS X’s vajutada tööriistaribal olevale kolmnurksele ikoonile ning rippmenüüs klõpsa valikule Turn Off WiFi.

Avalik WiFi võrk on oaas kalli (mõningal juhul ka aeglase) internetiühenduse kõrbes, mis võimaldab meil, lihtsurelikel hõlpsasti töötada, meelt lahutada ning olla ühenduses ligimestega kus me ka ei viibiks. Paraku on aga avalikel WiFi võrkudel omad puudused ja oaasist võib saada lõks, mille kaudu saavad kurikaelad ligi meie varale. Kui sa aga järgid ülaltoodud soovitusi ei satu sa lihtsasti enim levinumate rünnakute ohvriks ja saad rahulikult nautida tasuta internetiühendust.

Mõnikord on uute kaamerate tutvustamine samas tootesarjas kasulik ka vanematele mudelitele. Seekord suutis meid üllatada Fujifilm, kuulutades Fujikina ajal välja ka tarvkarauuenduse X-E2 hübriidkaamerale. Uuendus ei ole pisikene vigade lappimine, nagu Canikon teeb, vaid kasutajate tagasisidel põhinev ning uut kaamerat välja töötades saadud lisakogemustel baseeruv.

Tarkvaraversioon 4.0, mis on valmis alla laadimiseks alates 4. veebruarist, toob kaasa järgnevad uuendused:

Täiesti uus autofookuse süsteem

Fujifilm X-E2 saab vaat et täiesti uue autofookussüsteemi – uued Zone ning Wide jägivad režiimid kasutavad kokku 77 teravustamispunkti suuremal ala, et tagada kaamera parem võime liikuvad objekti jälgida. 3×3 ning 5×3 tsoonid saavad veel eriti kiire töörežiimi tänu faasituvastusega punktide kasutamisele. Parendatud on ka jälgiv teravustamine, mis võimaldab veel kiiremalt ja täpsemalt liikuvat objekti fookuses hoida – seda nii vertikaalse, horisontaalse kuid ka ette-taha liikumise korral. Viimane on omakorda tublisti parendanud teravustamist filmirežiimis.

Varasemalt hakkasid faasituvastusega punktid tööle 2,5 EV valgustuse juures, kuid nüüd langetatakse alumist piiri lausa 0,5 EV juurde, andes kaamerale nõrgas valguses teravustamise võimekust juurde.

Silmatuvastuse süsteem võimaldab jällegi tuvastada inimsilma asukoha ning teravustada täpselt sellele.

Varasemalt tuli makrorežiimi kasutamiseks vajutada nuppu kaamera korpusel. Peale püsivara uuendust tehakse seda automaatselt ning kasutaja saab sellele nupule soovitud funktsiooni lisada.

Elektrooniline katik

Sarnaselt teiste Fujifilm hübriidkaameratega, lisatakse ka X-E2 kaamerale elektrooniline katik. Katik võimaldab säriaegu 1/32000 – 1 sek ning seda saab kombineerida ka mehhaanilise katikuga, võimaldades kokkuvõttes 30 sek  – 1/32000 säriaegade valiku. Mis veel parem – see lisab kaamerale ka “vaikse režiimi” kuna elektroonilise katiku helid saab täielikult välja lülitada.

Valgetasakaalu kahveldus

Ühe nupulevajutusega on võimalik kasutada valgetasakaalu kahveldust ±1, ±2 või ±3 sammuse valikuga.

Kolm Auto ISO seadet

Uutele kaameratele omane ISO Auto valikud lisatakse sensori tundlikkuse valikusse. Kasutaja saab valida eelmääratletud tundlikkuse vahemikud ning sedasi saada suuremat kasutuslihtsust muutuvas valguses pildistades.

Naturaalne Live View

Menüüsse on lisatud valik, mis võimaldab filmisimulatsioonide või efektide kuvamise välja lülitada. Niimoodi saab simuleerida reaalset optilist pildiotsijat, mis kannab valguse otse edasi ning ei lisa muudatusi.

Uued video kaadrisagedused

X-E2 on lõpuks toodud Euroopasse ja Kanadasse – nimelt on lisaks 24p, 30p ning 60p kaadrisageduse valikule lisatud ka meie jaoks hädavajalikud 25p ning 50p valiku. Lisaks on võimalik videosalvestuse eel muuta ISO tundlikust ning videosalvestuse ajal muuta ava ja säriaega.

Faasituvastuse tugi Instant AF režiimis

Instant AF funktsiooni kasutades ehk käsitsi teravustamise režiimis AF-L nuppu vajutades autofookust aktiveerides kasutatakse nüüd ka faasituvastusega punkte. See omakorda tagab kiirema teravustamise.

Pikem säriaeg Program Shift režiimis

Kui seni on saanud Program Shift režiimis kasutada pikima säriajana 1/4 sek, siis peale tarkvarauuendust saab selleks olema kuni 4 sek säriaeg.

Uus kasutajaliides

Väiksemaid-suuremaid muudatusi tehti ka kasutajaliidese rindel – lisaks pildiotsijasse kuvatava info kohandamisele saab kasutaja nüüd ise muuta Q. menüüsse (see menüü, kus on pandud enimkasutatud funktsioonid) kuvatavaid valikuid ning oma soovidel kohaselt ka nende asukohta optimeerida.

Lisaks on tehtud veel väiksemaid muudatusi, kuid päris kõike siin me lahti ei jõua kirjutada. Fakt on see, et uus tarkvaraversioon lisab vanemale X-E2 hübriidkaamerale suurt funktsionaalsust ning kasutusmugavust, tehes sest vaat et uue kaamera. Uus tarkvaraversioon, nagu eelnevalt juba kirjutatud sai, on kasutajatele kättesaadav alates 04. 02. 2016.

Allikas: Fujifilm pressiteade

Öösel pildistamine ei ole enam ammugi profifotograafide eralõbu – kvaliteetseid kaadreid saab teha ka soodsama peegel- või hübriidkaameraga, peaasi et piisavalt laia vaatenurgaga objektiiv oleks käepärast võtta. Loomulikult, lisaks fototehnikale ka teadmine – mida pildistama minna; ning soov päikeseloojangu ning päikesetõusu vahelisel perioodil veeta aega looduses ning nautida kosmost oma täies ilus.  Selleks, et talletada ka öisel ajal kvaliteetseid kaadreid, võiks teada paari kuldreeglit ning teha ka piisavad ettevalmistused, et öisel metsalagendikul pildistades fotod õnnestuks.

Selles artiklis toomegi välja öise fotograafia põhitõed ning millele tasuks tähelepanu pöörata.

• Esiteks on vaja korralikku statiivi ning soovituslikult ka distantspäästikut. Head statiivi seepärast, et säriajad võivad venida teinekord ka 30 sekundi ringi – sõltuvalt objektiivist, kaamerast ja muudest teguritest. Distantspäästikut on vaja aga selleks, et elimineerida võimalikud liikumised ning vibratsioonid, mis pildi rikuks. Pildistamiseks tee endale ka selgeks, kus asuvad kaameral peegli eellukustus (peegelkaamerate puhul), kust saab aktiveerida iseavaja taimeri (süsteemi stabiliseerimiseks) ning otsi üles pildiotsija katte (et valgust tagantpoolt sisse ei lekiks).

Korralik statiiv on kvaliteetse ööfoto alus. Kui sul tugevat statiivi ei ole, siis pehmem statiiv oma miinimumasendis hoiab ka tihti kaamera paigas. Sellistel juhtudel on jällegi liikumist neutraliseerivate lisade – päästiku viivis ning peegli eellukk – hädavajalikud.

• Teiseks – võimalikult laia vaatenurgaga objektiiv kaamera ette. Mida laiem nurk, seda rohkem mahub korraga kaadrisse ning seda pikemat säriaega saab kasutada. See omakorda mõjutab ka pikimat võimalikku säriaega, kuna kitsama vaatenurgaga objektiivi puhul hakkab maakera pöörlemine tähtedele saba taha kasvatama. Pikima säriaja leidmiseks saad kasutada 500 reeglit: 500 ÷ objektiivi pikkus = maksimaalne sobiv säriaeg sekundites. Näiteks 24 mm objektiivi puhul saab täiskaader kaameraga kasutada 500 ÷ 24 = 21 sek säriaega. Nikoni, Sony või Pentaxi poolkaader kaamera puhul tuleb see jagada veel 1,5’ga ning Canoni poolkaader sensoriga kaamerate puhul 1,6’ga. Olympus ning Panasonic kaamerate puhul aga 2’ga. Seega, 18 mm kit-objektiiviga Nikoni peegelkaamera ees saab maksimaalselt kasutada 500 ÷ 18 ÷ 1,5 =  18,5 sek säriaega ilma, et tekiks sabad tähtede taha.

Kui sa just konkreetselt tähtede liikumist taevakaarel ühte kaadrisse suruda ei taha, siis on mõistlikum 500 reeglist kinni pidada. Langevatel tähtedel las jäävad sabad taha – teised taevakehad las olla ikka teravana kaadris.

Pelgalt langeva tähe püüdmine on igav – midagi peab jääma ka esiplaanile. Siin sai ära kasutatud tee ääres olevat võsa ning üksikut puud. Taamal – tähistaevas Lõuna-Eesti kohal.

• Kolmandaks tee eeltööd, kuidas sinu kaameraga sobivaima tulemuse kätte saaks. See tähendab sobiva ava ning sensori tundlikkuse kombinatsiooni leidmist, kuna maksimaalne säriaeg on tuleneb objektiivi fookuskaugusest. Valgusjõuliste objektiividega on see lihtsam, kuna objektiivid annavad natuke rohkem mängimisruumi ning ära pelga täisavaga pildistamist või suurt sensori tundlikkust. Linnutee pildistamisel on näiteks ISO 8000, 25 sek säriaeg ning f/2.8 avaga 15 mm asendis pildistamine täiesti normaalne ning tulem kvaliteetne.

Tegelikult ei ole valgusjõuline ülilainurk nii hädapärane – ka Kit-objektiiviga saab pildi ära teha, kuid see seab omad piirangud. Sellisel juhul võid kiigata kasvõi Photopointi renti, kus paljudele platvormidele leidub kvaliteetseid lainurkobjektiive. Ise olen nendes olukordades täiskaader kaamera ees rõõmsalt kasutanud Tamron SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD ning harvematel juhtudel Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD objektiivi.

• Neljandaks – ning see on tegelikult väga tähtis – teravusta juba päevavalgel ära. Teades, et ma lähen öösel või varahommikul taevast pildistama, teravustan kaameraga kaugele objektile ära, et saavutada maksimaalne teravus ka kaugete objektide jaoks. Jah, sa võid välja arvutada ka hüperfokaalse kauguse, kuid tihti ei ole objektiivide skaalad nii tüpsed. Samamoodi ei piisa ka teravustamisrõnga teise äärmusesse keeramisest, kuna paljudel torudel on see teravustamine teistpool lõpmatust. Igatahes, kaader terav, käib tükk head teipi (näiteks Gorilla Tape) objektiivi teravustamisrõnga peale ning objekviit manuaalse teravustamise asendisse.

Põhjus, miks soovitame eelnevalt ära teravustada, on lihtne – kui ainult tähistaeva all pildistada, siis valdav enamus kaamerad ei ole võimelised nii nõrgas valguses efektiivselt teravustama ning käsitsi teravustamiseks jääb samuti valgus väheseks. Võttes kaasa võimsa taskulambi, saab ka kaugema ka objekti pealt ka teravustatud, kuid see omakorda eeldab ikka head kaamerat ja tugevat valgusallikat.

• Viiendaks, vali juba päevavalges välja sobiv asukoht pildistamiseks. Päevavalges on võimalik planeerida seda, mis jääb esiplaanile, arvutada välja tagaplaanile jäävad taevakehad või minna laias laastus ehku peale välja. Viimase puhul on probleemiks see, et niisama sihitult sobivat pildistamiskohta otsides pool ööd ringi jalutada võib paljude jaoks tunduda liigse ajaraiskamisena. Ilmselgelt on just pimedas ka raske otsida sobivat pildistamiskohta, kuna valgust napib.

Sobiva pildistamiskoha leidmiseks saab kasutada väga mugavalt erinevaid kaarditeenuseid. Selle asemel, et sihitult päeval autoga ringi sõita või metsast sobivat lagendikku otsida, kasuta julgelt hoopis erinevaid e-lahendusi. Google Maps koos Google Earth ning topograafilise kaardikihiga annavad hea aimduse küngastest, metsadest ning asustusest, et leida endale sobivaim hea vaatega pildistamisala. Kui see peaks jääma teede lähedale, siis Street View vaatest on kasu esmase hinnangu andmiseks. Samamoodi on väga efektiivne ka Maaameti Geoportaal, kuna sealne topograafiline kaart ning ka haljastuse kaardistik loovad väga selge pildi ka arvuti tagant lahkumata. Mitu võimalikku asukohta välja valitud, on ka põhjus kätte võtta ning ise füüsiliselt järjest läbi käia.

Vanade ning tuttavatel radadel käimine on kindla peale minek, kuid teise riigi otsa öist pildistamist planeerides on väga hea eeltöö ära teha. Mis sellelt vaatetornilt paistab, kas siin mäenõlval puud ees jne.

• Kuuendaks – saa tuttavaks valgusreostusega. Valgusreostus on taeva valgustamine põhiliselt tänavavalgustuse poolt ning see võib peita omajagu taevakehasid. Tallinnas või Tartus taevasse vaadates näeb lisaks kuule Jupiteri, Siiriust, Veegat, Riigelit ning hommikutundidel ka Veenust, siis… minnes maale, suurtest asulatest eemale ning vaatepilt on hoopis teine. Linnutee galaktika kese, miljonid tähed ning ka tuhmimad planeedid on palja silmaga nähtavad.

Portree fotograafidest Linnutee taustal.

Ma olen kasutanud mitmeid kaarte, kuid täpseimad neist on Dark Site Finder (seal kuvatavad tumerohelised alad on juba öötaeva pildistamiseks sobivad) ning Light Pollution Map (kasuta paremal pool äärel olevaid valikuid – 2015. andmestikus on veel pool Eestit puudu, mistõttu vaata üleeelmise aasta mõõtmisi). Pea meeles ka seda, et täiskuu ajal on just Kuu kõige suuremaks valgusallikaks ning teiste taevakehade kaadrisse püüdmine on sedasi rikutud. Tähtede pildistamiseks on sisuliselt vaja kuuvaba ööd (need poolteist nädalat viimasest veerandist noorkuu esimese veerandini).

Õrn valgusreostus ei riku kaadrit, kuid parimad tulemused saad ikkagi pilkases pimeduses – suurtest linnadest ning asulatest eemal. Kohtades, kus tänavavalgustus ei trügiks kaadrisse. Teisest küljest – siis kui kuuvalgus on astrofotograafia seisukohalt no-go, pakub täiskuu all maastikufotode pildistamine omapärast tulemust ning meelerahu.

• Seitsmendaks – mis on tegelikult ilmselge – tee endale selgeks, mida sa täpselt pildistada soovid. On selleks kuu taevas ning objektid esiplaanil või hoopis Linnutee galaktika oma täies hiilguses. Või hoopis planeedid meie koduses tähesüsteemis. Erinevate taevakehade suuna määramiseks või nähtavuse kontrolliks on olemas suurepärane vabavaraline taevakaardi rakendus Stellarium, kust saab vaadata taevakehade seisu sinule sobival ajahetkel ning asukohas. Öösel väljas olles aitab õige suuna paika panna aga kompass, nutiseade või hoopiski Google Sky Map rakendus.

Stellarium on rakendus, mida olen juba aastaid kasutanud. Sellega saab ette ära vaadata, mil näiteks Linnutee tuleb ka meie taevas piisavalt nähtavale pildi tegemiseks või täpselt tuvastada mil kõik viis palja silmaga nähtavat planeeti on rivistunud. Samamoodi on sellest programmist kasu ka päikeseloojangu aja leidmiseks või kuu liikumise jälgimiseks või nähtavate satelliitide tuvastamiseks – ehk kõik mis taevas on, on ka seal näha.

Aga ikka juhtub nii, et Linnuteed pildistades püüad kaadrisse ka muud – öösel Taevaskojas olles sai kaamera keeratud Saesaare järvele ning püütud peegeldust veepinnalt.

Pelgalt kuu või päikese liikumise ning tõusude – loojumiste tuvastamiseks võib kasutada ka The Photographer’s Ephemeris platvormi, kus on näha loojangu või tõusu aeg, koidu ja hämariku ajad ning palju muud – ehk põhimõtteliselt sobib ka päevasel ajal kuldse tunni leidmiseks ning pildistamise planeerimiseks. iOS nutiseadme kasutajatele jääb ka võimekas PhotoPills rakendus, kuid pelgalt tõusude ja loojangute kontrollimiseks on see vist natuke liiga funktsionaalne.

Klikka pildil, et näha animatsiooni.
Siin on näha, kuidas Stellarium programmiga saab täpselt ära vaadata seda, kus ja millal mingid taevakehad nähtavad on.
Allikas: Stellarium

Suur eeltöö lihtsustab hilisemat pildistamist ning annab hea aimduse, mida oodata. Linnuteed ei ole mõtet talvel öösel kolme paiku otsima minna täpselt samamoodi, nagu sa ei leia esimestel õhtutundidel eredat Veenust taevakaarelt. Olgu selleks tähesadu, planeedid või satelliidid – aega ning kohta teades on neid tegelikult väga lihtne pildile püüda.

• Kaheksas, mis on ilmselge nõuanne. Kui sa just teleskoobiga süvataeva objekte ei pildista, siis proovi leida esiplaanil mõni objekt pidepunkti andmiseks. Üksinda tähed on igavad – maastik, üksik puu või vana maja annavad pildile hoopis teise mõõtme. Miks ka mitte teha endast selfie linnutee taustal.

• Ühekas ning viimane soovitus – vaata ilmateadet. Varahommikul ärgates ning avastades, et taevas ootamatult pilves või hoopis hilisõhtul lähenevaid tormipilvi vaadates ei pruugi meeleolu kõige parem olla. Seetõttu soovitan pikemaajalise prognoosi või planeerimise jaoks (kuni 10 päeva) kasutada Wunderground ning EMHI (4 ööpäeva prognoos) ilmaennustusi. Saad laias laastus teada, kas selleks ööks üldse tasuks planeerima hakata pildistamist. EMHI portaalis on kasutajal saadaval ka mudelprognoos – kuni 48 tundi ülitäpset ilmaprognoosi koos pilveinfoga on väga kasulik. Hommikul tulevase öö pilvede liikumise või õhtul varahommikuse selge taeva kontroll on hädapärane vältimaks pildivaeseid väljasõite.

Klikka pildil, et näha animatsiooni. Allikas: EMHI

Ilmaprognoosid ei ole pikas perspektiivis kõige täpsemad, kuid lühiajalised prognoosid pakuvad head vaadet tulevikku – EMHI mudelprognoosis on täpselt näha kas pilvi liigub kaadrisse, mis kõrgusel need asuvad jne, seda tunniste sammudega.

Pikem säriaeg kasvatab tähtedele saba taha. Pildistatud Kiev 88 keskformaat filmikaameraga, sisse skaneeritud ning hiljem arvutis ka natuke väiksemaks lõigatud, et ajaveebi jaoks paremini raamida.

Tegelikult ongi öisel pildistamisel väga suur roll mängida just ettevalmistusel. Mäletan oma esimesi katsetusi aastaid viis tagasi, kus sai pool ööd rinnuni märjas heinas järve ääres sobivat kohta otsitud või hoopis keskööl end rabast leida ning nentida, et kerge pilvkate ja kuu rikuvad tänased kaadrid ära. Kasuta võimalust ning kodus toasoojas olles tee endale selgeks – mis on, kus on ning millal on. Kõik need platvormid ning rakendused teevad sellise planeerimise imelihtsaks ning jätab rohkem aega põhitegevuse ehk pildistamise jaoks. Ilmselgelt tõstab korralik eeltöö ka õnnestunud kaadrite hulka, mis ühe öö jooksul võid talletada.

Häid pildistamisvõimalusi ei ole vaja otsida tikutulega – teinekord piisab ka heast planeerimisest ning teadmisest, milline on hetkel tähtede seis. Viimased kümme aastat pole seda juhtunud, et taevas rivistuks kõik viis palja silmaga nähtavat planeeti ning oleks samaaegselt nähtavad – kuid nüüd on võimalik seda nautida – juba 20. jaanuarist oli see võimalik ning kestab kuni veebruari lõpuni.

Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ning Saturn rivistuvad Maalt vaadates ühele joonele ning on hommikutundidel selgelt näha. Siis, kui ere Jupiter on õhtutaevas nähtav olnud juba mitu kuud ning sellega liituvad öötundidel kahvatu Saturn ja punakas Marss, läheb pidu käima alles hommikutundidel. Briljantne Veenus liitub teiste planeetidega hommikutundidel ning enne päikesetõusu tõstab ülehorisondi pead ka Merkuur, mis päikesele kõige lähemel. Päikesesüsteemi kaht tagumist planeeti – Uraani ning Neptuuni saaks öötaeavas samuti praegusel aastaajal silmata, kuid nende nägemiseks on juba teleskoopi vaja.

Planeetide paiknemine päikesesüsteemis.
Allikas: http://theplanetstoday.com/

Planeetide paiknemine taevavõlvil Eestist vaadelduna. Klikka pildil, et näha animatsiooni.

Allikas: Stellarium

Tulles nüüd eredamate planeetide juurde tagasi. Rivistunud planeedid on põhjapoolkeral nähtavad kuni 20. veebruarini, kuid parim aeg nende vaatlemiseks on algava kuu esimestel nädalatel, mil Kuu liigub viimasest veerandist noorkuu faasi ning ei sega taevakehade pildistamist. Parim aeg saabubki just 7-8 veebruari paiku, mil õhuke riba Kuud istub otse Merkuuri all. Samas on Merkuuri tabamine kõige keerulisem võrreldes teiste planeetidega, kuna päikesele lähim planeet on nähtaval väga lühikest aega enne päikesetõusu.

Rivistatud planeetide pildistamiseks leia endale sobiv koht, kus lõunakaarde on vaba vaade – olgu selleks siis rannikuala või mäenõlv, mis ka mitte vaatetorn. Õigete taevakehade leidmine hommikutaevas on samuti imelihtne – eredalt särav Veenus paistab kergelt silma ning sellest paremale vaadates leiab kiirelt ka Saturni, Marsi ja kaugemal oleva Jupiteri. Merkuur, nagu juba öeldud sai, annab näole hetked enne päikesetõusu.  Siis ei ole enam midagi muud, kui kaameral nuppu vajutada ning hiljem ilusat tulemust nautida.

Juhul, kui sa seekord ei jõua kuidagi taevast pildistama, siis ära lase end sellest heidutada – tulemas on tähesajuperioodid, Linnutee pistab öösiti nina üha rohkem üle horisondi ning augustis rivistuvad samad viis planeeti uuesti taevalaotuses.

• Loe kindlasti lisaks ka artiklit “Kuidas planeerida öist fotosessiooni tähtedega?” Photopointi ajaveebis »

Internetis on uut ringi tegemas viie aasta vanune video sellest, kuidas Content Aware Fill tööriist ühe kasutaja fotodel imesid teeb. See on tööriist, mis teeb Photoshop CS5 versioonist alates ülearuste objektide eemaldamise imelihtsaks ning on muutunud. See on tööriist, mida 2016. aastal ning Creative Cloud ajastul võtame iseenesestmõistetava tööriistana, kuid 2010. aastal oli see mängu muutev, revolutsiooniline uuendus digitaalses fototöötluses.

Pikemalt seletamata – vaata videot ning naera YouTube kasutaja, nimega wopkins, hea huumorisoone üle.

Allikas: YouTube & DIY Photography

NB! Nüüd ma võtan kätte ning fotoshoppan maja ees seisva vana Volkswageni uueks Teslaks!

21. sajandi suurimaks probleemiks ei ole Moore seadusega sammu pidamine või selles, kuidas roheliselt elektrit toota. Siis, kui Euroopas juba fusioonreaktoreid ehitatakse, päikesepaneelid muutuvad väga soodsaks ning Maarjamaal hakatakse väheväärtusliku kivi asemel metsa ahju loopima. Sellistel aegadel on pigem probleemiks, kuidas toodetud elekter sobival ajal lõpptarbija autoni või nutiseadmeni tuua. Mis omakorda toob meid uue akutehnoloogia juurde. See tõlgendus reaalsuses selleks, et kuidas saada energiatihedus akus suuremaks mitte suuremaid akusid ehitada. Täna ma ei kirjuta vedelmetallakudest või muudest lahedatest tehnoloogiatest, vaid hoopis natuke lähema ajaperioodi arengutest ehk liitium-õhk elementidest.

Tänapäeval kõige levinumaks akutüübiks erinevate seadmete sees on liitium-ioon akud, mis on võrdlemisi stabiilsed ning kerged tänu põhikomponendile – liitiumile. Samas muutuvad igasugused seadmed järjest energiajanusemaks ning vajavad suurema mahutavusega akusid. Kui soovid, et kaamera või nutitelefon samal ajal väiksemaks muutub või Tesla Powerwall tervet elutoa seina enda alla ei võtaks, tuleb leida viis akude väiksemaks tegemiseks. Liitium-polümeer tüüpi akud on sama keemilise reaktsiooni baasil, kuid teistsuguse ümbrise disainiga sisuliselt, mistõttu makroskaalal kasu ei too. Mis toob meid omakorda uute leiutisteni.

Ajakirjas Nature avaldatud rahvusvahelise töörühma esmase uurimuse tulemused näitavad häid esmaseid tulemusi. Liitium-õhk tüüpi akuprototüübis asendati liitium peroksiid (hapniku molekulis puudu kaks elektroni) raskemini sünteesitava ning ebastabiilsema liitium superoksiidi (hapniku molekulis puudu üks elektron) vastu. Siis, kui liitum-õhk tüüpi akud on liitium-ioon akudest suurema energiatihedusega, pakub liitium-superoksiid elemendiga aku veel paremat energiatihendust ning vastupidavust. Aku laadimisel muutub liitium positiivseks iooniks ning tekib side hapnikuga, kasutades side katkeb ning talletatud energia vabaneb. Kuna süsteem ei vaja välist lisandust hapniku näol või komponentide eemaldamist, siis on see suletud süsteem – täpselt samamoodi nagu tänapäevased liitiumakud. See omakorda teeb aku sobilikuks variandiks ka tavatarbijatele.

Mida see tähendab Photopointi ajaveebi lugejatele? Kujuta ette kaamera akut, mis pakub 5× suuremat mahutavust samade mõõtmete juures. Sa näed vähemalt 3× paremat aku vastupidavust ning 2× võimsamat protsessorit kaamera sees. Numbrites – mis siis oleks, kui Canon EOS-1D X Mark IV kaamera võimaldaks ühe laadimisega pildistada 5000 kaadrit ning protsessor lubaks näiteks 50 kaadrit/sek sarivõtet ka toorfailidele. Või hoopis nutitelefon, mis oleks võimsam kui tänane lauaarvuti, kuid aku peaks vastu nädala. Või hoopis korralikud ultrabook/tahvel hübriidid, millel saaks Photoshopi või Premier Pro’d kasutada akutoitel ka 12 tundi, täisvõimsusel. Miks ka mitte elektriautod, mis sõidaks ka -27 °C külmaga ühe laadimisega üle 1000 kilomeetri ning mille laadimine võtaks ainult 10 minutit. Igatahes loodame, et see akutehnoloogia jõuab lõpptarbijateni kiiremini kui liitium-ioon akud omal ajal. Elame-näeme.

Allikas: Nature & IFLScience!

Foto: Wikimedia Commons

Facebookis “Sisestaomanimisiia Photography” tüüpi lehe tegemine ning seal oma portfoolio esitamine on nii eilne päev. Vähe sellest, et see eilne päev on – kuna analoogseid lehti on rohkem kui seeni peale vihma, siis paljud elukutselised fotograafid otsivad sellisele lahendusele paremat alternatiivi, et 110 hobifotograafi vahelt välja paista. Tihti tähendab see rohkemal või vähemal määral põhjalikuma arvutioskuse omamist või lihtsalt halba lõpptulemust. Adobe õnneks näris läbi et portfooliolehe loomise teenuse pakkumine kliendile on kasumlik. Mis toob meid Adobe Portfolio juurde.

Adobe Portfolio on mugav veebilehe tegemise platvorm, mis on suunatud just fotograafidele ning teiste visuaalsete tööde tegijatele. Portfolio suurimaks eeliseks on see, et kõik on imelihtne ja mugav. Lehe loomine ning haldamine toimub läbi veebilehitseja, muudatused toimuvad reaalajas, kasutaja saab valida erinevate baaspaigutuste vahel jne.

2016. aastale omaselt on platvormil responsive disain (kuvab lehe korrektselt nii telefonis kui arvutis), lightbox, analüüsitööriistad, parooliga kaitstud lehed kuid ka oma domeeninime kasutamise võimalus. Adobe Portfolio on Creative Cloud kasutajatele tasuta – ehk et, kui sul on Photoshop CC või Lightroom CC kasutusel, saad ka Portfolio kaudu endale tasuta veebilehe teha.

Allikas: Adobe

Siit saad vaadata paari näidislehte, mis on valmistatud Adobe Portfolio platvormi kasutades: lina.myportfolio.com & mercedes.myportfolio.com

Canon tutvustas eile oma uusimat peegelkaamerat – kauaoodatud EOS-1D X Mark II mudelit. See on peegelkaamera, mis on esmalt suunatud professionaalsetele spordi- ja loodusfotograafidele, kel esmaseks kriteeriumiks on kiiruse, jõudluse ning töökindluse parim kombinatsioon. Sellesse kaamerasse on loomulikult pakitud 2016. aasta lipulaevale kohased tehnoloogiad.

EOS-1D X Mark II keskmeks on täitsa uus 20,2 megapiksline CMOS sensor, mille tundlikkus on ISO 100 – 51200. Tundlikkust on laiendatav ISO 50 – 409600 ning sensorit on optimeeritud pakkumaks võimalikult väikest müra ka kõrge ISO’ga pildistades.

Kaameras on kasutusel kaks DIGIC 6+ pildiprotsessorit, mis võimaldavad sarivõtte kiirust kuni 14 kaadrit/sek. See on samal tasemel, kui esialgne EOS-1D X, kuid tänu CFast 2.0 kaardile saab JPEG fotosid teha piiramatul hulgal, RAW faile aga kuni 170 – 12 sekundi jooksul 14 kaadrit/sek. Juhul kui sest väheseks jääb – Live View režiimis surub selle kaameraga lausa 16 kaadrit ühte sekundisse.

Uus teravustamissüsteem koosneb 61 teravustamispunktist, millest 41 on rist-tüüpi punktid. Kõik teravustamispunktid töötavad kuni f/8 avaga objektiividega ning keskmised punktid ka -3 EV juures. Teravustamissensori kaadri kattuvus on samuti suurenenud – keskosas on lisandunud 8,6% kõrgusele, äärealadel lausa 24%. Uuendatud on ka valgusmõõtmise mehhanism – uus 360 tuhande piksliga RGB+IR sensor tuleb koos parendatud subjekti jälgimisega, sh näotuvastuse ja jälgimisega nii foto- kui videorežiimis.

Suureks uuenduseks on kaamerasisene Digital Lens Optimizer tehnoloogia, mis võimaldab kaamerasiseselt korrigeerida töö käigus,  sisuliselt viiviseta, objektiivi optikast tulenevad vead. See on esimene Canoni kaamera, mis parandab vinjeteerumise, geomeetrilised moonutused, kromaatilise aberratsiooni ning difraktsiooni. Need on asjad, mida seni oleme harjunud tegema järeltöötluses, kuid näiteks spordifotograafile, kel iga sekund arvel, on see suureks ajavõiduks.

EOS-1D X Mark II videosalvestus on tõstetud 4K peale – M-JPEG koodekiga kuni DCI 4K  4096 × 2160 pikslit, 60/50 kaadrit/sek. M-JPEG koodek teeb imelihtsaks ka videost üksiku kaadri fotona salvestamise. FullHD video (1920×1080) salvestamisel saab kasutada kuni 120 kaadrit/sek kaadrisagedust. Kaameral, loomulikult, on ka välise mikrofoni sisend ning kõrvaklappide väljund. Kahjuks ei ole kaamerasisest focus peaking või zebra funktsionaalsust – need on nähtavad ainult välist videosalvestajat kasutades – 1080p režiimis. Dual Pixel AF samas võimaldab pideva teravustamise ka Live View režiimis ning videosalvestuse ajal.

Kaamera on varustatud ka sisemise GPS mooduliga ning e-kompassiga, et salvestada täpselt fotode tegemise asukoht ja täpne kellaaeg. Kaamera tagaküljel olev 3,2″ ekraan on küll puutetundlik, kuid selle funktsionaalsus piirdub teravustamispunkti valikuga Live View režiimis.

Canoni lipulaevale kohaselt on kaamera kere magneesiumsulamist ning ilmastikukindla disainiga, sobides sedasi kasutamiseks ka ekstreemsemates tingimustes.

Täpset hinda Euroopas veel ei oska avaldada, kuid teisel pool suurt lompi on see 5999 USD.

Canon pressiteade

Canon esitleb täna esmakordselt uut EOS-1D X Mark II peegelkaamerat. EOS-1D X Mark II seab uue taseme kiiruses – pildistades 14 kaadrit sekundis (fps), sellel on AF/AE jälgimine ja 16 fpsLiveView režiim.
EOS-1D X Mark II on loodud EOS-1D X kaameraid kasutavate fotograafide tagasiside põhjal ning sellel on uus 20,2 MP täiskaader CMOS sensor, uus Al Servo AF III+ ja 4K videojäädvustus kuni 60p.

Kaameral on lai ISO valik – 100 kuni 51200, laiendatav 50-lt kuni 409600ni. Sellega on EOS-1D X Mark II kaamera parim kõikides valgustingimustes, alates väga valgest kuni peaaegu pimedate keskkondadega.

Kaameral on täiustunud 61 punktiga AF süsteem koos 41 risttüüpi AF punktidega, mis katab laiendatud ala ja teravustab nõrgas valguses kuni -3EV. Valitud pikenduste ja telefoto-objektiividega pildistamisel pakub uus AF süsteem esimest korda ka f/8 AF tuge kõigi 61 punktiga. Koos Canoni populaarse pro sarja AF tehnoloogiate EOS iTR ja AF Case sätetega sisaldab EOS-1D X Mark II ka uut Al Servo AF III+, mis parandab jälgimistundlikkust kohtades, kus subjekti liikumised võivad toimuda.

Kõrvuti AF süsteemiga on kaameral ka uus 360k RGB+IR mõõtesensor, mis tagab täpse säri ja parema subjekti tuvastuse. FlickerDetection, mis algselt võeti kasutusele EOS 7D Mark II kaamera juures, tagab stabiilsed tulemused ka kunstvalgustuse puhul.

EOS-1D X Mark II kaamera suudab pildistada 14 kaadrit sekundis AF/AE jälgimisega ja RAW formaadis. Võimalik on pildistada ka 16 fps LIveView režiimil AF-ta. Uue CFast 2.0™ kaardiga suudab kaamera teha piiramatu hulga JPEGsid või 170 RAW faili püsiva kiirusega pildistamisel.

EOS-1D X Mark II on hetkel kõige kaasaegsem EOS DSLR sarja kaamera, osaliselt tänu uuele Dual“DIGIC 6+” protsessorile, mis tagab sensori suure pildimahu kiire töötlemise. Täiustatud peeglikonstruktsioon kasutab uut kettaajamist, et täiustada kiiret pildistamist peegli minimaalse vibratsiooni või häälega.

EOS-1D X Mark II kaameral võimaldab filmitegijatel filmida 4K (4096×2160) erinevate kaadrisagedusega kuni 60 fpsCFast 2.0™ kaardile. Samuti võimaldab see teha täis HD filme (1920x1080p) 120fps kiirusel, mis on ideaalne aeglase videosalvestuse jaoks. 60fps kiirusega tehtud 4K filmi otsustavaid hetki on võimalik eraldada suure resolutsioonilise 8.8 MP kaadrina, andes teile üha suurema kontrolli jäädvustuse iga hetke üle.

Filmitegijad võivad nautida kiiret ja stabiilset AF 4K ja täis-HD filmis tänu Canoni DualPixel CMOS AF tehnoloogia ja MovieServoAF-le, samal ajal kui LCD puutepaneel võimaldab videote jäädvustamisel kiiresti valida AF punkte.

Sisseehitatud GPS salvestab pildistamise asukoha EXIF andmetena, võimaldades sel viisil täpselt arvestust pidada piltide üle. Nii Etherneti LAN kui SuperSpeed USB 3.0 ühendus annavad võimaluse pilte jagada kas läbi FTP või otse arvutisse. Lisaks toetab uus WFT-E8 juhtmevaba failiedastaja[i] kiiret 802.11ac (5 GHz sagedusala) standardit.

EOS disainipärandit esindaval EOS-1D X Mark II kaameral on täiustatud käepide ja lülitid, mis tagavad parema operatiivsuse ja käsitsemismugavuse, ning selle ilmastikukindlus muudab kaamera igasuguste elementide suhtes vastupidavaks, olles ideaalne välistingimustes pildistamiseks. Intelligent Viewfinder II funktsioon tagab umbes 100% vaatevälja koos pildiinfo elektroonilise katvusega, mis tähendab, et teil pole kunagi vaja pildiotsingust eemale vaadata.

EOS-1D X Mark II põhiomadused:

• Erakordne pildikvaliteet
• Teravad kujutised AF täpsusega
• Suur kiirus ja usaldusväärsus
• Täiustatud 4K videojäädvustus
• Kiire pildiväljund ja -haldus

Suviste olümpiamängude eel on Canon ja Nikon ikka lagedale tulnud uute profikaameratega. 2016. aasta ei ole selles osas erand. Nikoni jaanuari-alguse D5 kaamerale sekundeeris eilne Canoni peegelkaamerate lipulaev EOS-1D X Mark II. Käisin seda eile Canoni pressiüritusel proovimas ja jagan oma muljeid ja mõtteid sellest proovimisest siinsamas all.

Paneme kõigepealt perspektiivid paika. EOS-1D X Mark II soovituslikuks jaehinnaks Euroopas on 6500€. See kaamera on mõeldud profifotograafidele, kes teenivad igapäevaselt raha spordivõistluste või eluslooduse pildistamisega. See on mõeldud fotoproffidele, kelle terve karjäär võib sõltuda sellest, kas olümpiamängude võitja jääb fotole terav või udune.

Sellise vastutuse juures ei ole ruumi radikaalsetel uuendustel ja just sellepärast ei saa Canon EOS 1D X Mark II kaamerat pidada üheski sfääris innovaatiliseks. Kõik need uued omadused, millest Silver eilses uudispostituses kirjutas, on jõudnud sellesse tippklassi kaamerasse pärast järeleproovimist amatöörfotograafidele mõeldud soodsamate kaamerate sees. Sensoripõhine Dual Pixel teravustamine on pärit EOS 70D kaamerast. Kaamerasisene objektiivi moonutuste korrektsioon ja integreeritud GPS on tulnud EOS 7D Mark II seest. Paljuülistatud 4K videorežiim pärineb EOS 1D C kaamerast ja EOS 650D-ga tulnud puutetundlikust ekraanist võeti EOS 1D X Mark II jaoks kasutusele vaid nii palju, kui tegelikult tarvis. Selles mõttes kujutab EOS-1D X Mark II endast justkui täiuseni lihvitud teemanti, kuhu jõuab vaid kõige olulisem ja juba mitmekülgselt järeleproovitud tehnoloogia.

Mis EOS 1D X Mark II kaamera eriliseks (mitte aga innovatiliseks) muudab, on selle võimsus ja kiirus. Uute protsessorite abil saavutatakse väga kiire sarivõte ja CFast 2.0 mälukaardi abil väga kiire puhvri tühjenemine (nii, et pärast ühte sarivõtet ei kiiluks kaamera kinni vaid saab tulistada aina järgmisi). Samuti suudab võimas kaamera salvestada CFast 2.0 kaardile 60fps 4K videot – ükski teine peegelkaamera seda hetkel ei suuda.

Tippkiirusel on aga oma hind. Näiteks maksab üks 128 GB CFast mälukaart hetkel umbes 400 eurot. Seda uhket 4K videot salvestab 1D X Mark II aga kohutavalt suure andmesagedusega – 800 Mbps. Nii täituvad mälukaardid ja kõvakettad kiiresti, rääkimata probleemidest nii mahukate videofailide töötlemisel…

Fotoprofid ise – need, kelle jaoks Canon EOS-1D X Mark II tegelikult tehtud on – hindavad seda kaamerat hoopis muude mõõdupuude järgi kui artiklikirjutajad ja niisama fototehnika-vesistajad.

Telekonverteritega metsas passijatele on näiteks oluline, et f/8 avaga saab kasutada senise ühe teravustamispunkti asemel kõiki 61 punkti. Kas pole see mitte suur edasiminek, kui nende mätta otsast vaadata? Spordifotode pildistajatele võib jälle olla oluline see ülipisike fraktsioon sekundist, mille võrra kiiremini jälgiv teravustamine liikuva objekti teravaks saab. See aga on ju selline täiustus, mis tehnilistesse andmetesse selgelt ei jõuagi.

Kindlasti on EOS-1D X Mark II kaamera juures veel kümneid pisiasju, mis professionaalidele korda lähevad, kuid mida mina siin välja tuua ei oskaks. Profid ise – nemad on aga pildistamisega hõivatud ja blogi pidada ei viitsi. Nii võime me lihtsate fotohuvilistena küll lugeda kiidulaule tehnilistele andmetele. Võime isegi korraks maailma kõige võimsamat profikaamerat enda käes hoida ja sellega pildistada. Kuid ei saagi teada, milline on EOS-1D Mark X tegelikult.

Photopointi tootevalikusse tuli sel nädalal lausa neli erinevat tooteseeriat SSD kettaid, mis katavad enamuse Silicon Power’i poolt pakutavatest seadmetest. Selleks, et ka tavakasutaja orienteeruks nende numbrite ning tootenimetuste vahel paremini, tutvustame Photopointi ajaveebi veergudel neid tooteid natuke pikemalt ning seletame lahti, milleks miski toode loodud on.

Silicon Poweri SSD kettad jagunevad laias laastus kolme tootegruppi – mänguritele, professionaalidele/ärikasutajale ning kodukasutajale suunatud seadmed.

Tooteklass	Mängurile		Ärikasutajale		Kodukasutajale
Mudel	Slim S85	Slim S80	Slim S70	Velox V70*	Slim S60	Slim S55
Mahutavused	480 GB, 960 GB	120 GB, 240 GB 480 GB, 960 GB	120 GB, 240 GB 480 GB	120 GB, 240 GB 480 GB	32 GB, 60 GB, 120 GB, 240 GB 480 GB	32 GB, 60 GB, 120 GB, 240 GB 480 GB
Liides	SATA III 6 GB/sek	SATA III 6 GB/sek	SATA III 6 GB/sek	SATA III 6 GB/sek	SATA III 6 GB/sek	SATA III 6 GB/sek
Mälu tüüp	MLC NAND	MLC NAND	MLC NAND	MLC NAND	MLC NAND	TLC NAND
Järjestikune lugemiskiirus**	530 MB/S	530 MB/S	520 MB/s	520 MB/s	520 MB/s	540 MB/s
Järjestikune kirjutamiskiirus**	510 MB/s	500 MB/s	460 MB/s	460 MB/s	460 MB/s	480 MB/s
4K juhulugemine (IOPS)	100 000	100 000	70 000	70 000	43 000	43 000
4K juhukirjutamine (IOPS)	90 000	90 000	60 000	60 000	24 000	24 000
Vastupidavus (P / E tüklit)***	3 000	3 000	3 000	3 000	3 000	3 000
Seadme mõõt	2,5″	2,5″	2,5″	2,5″	2,5″	2,5″
Seadme kõrgus	7 mm	7 mm	7 mm	7 mm	7 mm	7 mm
Tootjagarantii	3 aastat	3 aastat	5 aastat	5 aastat	3 aastat	3 aastat

* Velox seeria mudelite erinevus Slim seeriaga on ainult see, et Velox kettale on lisaks pandud 2,5″ -> 3,5″ üleminekuadapter, pandud V seeria kleebis tootele ning pakendatud pappkarpi. Sisu ehk seade ise vastab sama numbriga S seadmele.
** Mõõtetulemused CrystalDiskMark tarkvaraga (tootjapoolsed mõõtmised)
*** P/E ehk kirjutamist/kustutamist ühe mäluraku kohta.

Nagu näha – tippkiirused on nendel suhteliselt samasse vahemikku, suuremad erinevused tulevad pigem jõudluse (4K juhutöö, IOPS) juures välja. Viimane ongi see, mis näitab ära igapäevases / tavapärases kasutuskeskkonnas SSD seadme töökiiruse. Samas, isegi selle väikese numbri juures tavakasutajatele suunatud SSD seademetel – võrreldes HDD’ga on see ikkagi sadu kordi kiirem (HDD jääb vahemikku 100-150 IOPS, soodsaim SSD 24 000+ IOPS). Ehk kasutegur ning kiiruse kasv on ka selles kontekstis väga suur. Agas pikemalt võid neist lugeda artiklist: “SSD seade arvutisse? Miks mul seda vaja on?” .

Siirdume nüüd Silicon Power SSD ketaste välimääraja juurde tagasi. Kuna kuni 70% müüdavatest SSD ketastest on just kodukasutaja segmendi omad, siis alustame tutvustust pigem nendest.

Kodukasutajale suunatud SSD seadmed

Silicon Power Slim S55 – tavakasutajale koduse arvuti sisse suunatud SSD ketas, millel on väiksem jõudlus ning ka tükkmaad madalam hinnaklass. Sest võrreldes HDD’ga on ka Slim S55 kordades kiirem ja särtsakam ning tavakasutajale tihti rohkemat vaja ei olegi. 540 MB/sek järjestikune lugemiskiirus, 480 MB/s kirjutamiskiirus on tegelikult muljetavaldavad. Lihtsalt üldine jõudlus on natuke madalam – 4K juhulugemisel 43 000 IOPS ning sama metoodikaga kirjutamisel 24 000 IOPS.  Isegi, kui see number tundub võrreldes teiste SSD ketastega väga väike – võrdluseks keskmise HDD lugemiskiirus jääb ~100-150 MB/s tasemele ning jõudlus laias laastus 100-150 IOPS juurde (parimatel ketastel). Võrreldes teiste SSD ketastega ning Slim S60’ga on suurimaks kitsaskohaks TLC NAND tüüpi mälu kasutamist – natuke soodsam ning natuke lühema elueaga, kuid tavalises koduarvutis töötab probleemideta ikkagi üle 10 aasta vähemalt.

Silicon Power Slim S60 – jõudluse poolest sama, mis Slim S55. Ainsaks erinevuseks on natuke kõrgem hind mis tuleneb MLC NAND tüüpi mälu kasutamisest. Ehk et – jõudlus samuti madalam, eluiga natuke pikem.

Ärikasutajale & professionaalile suunatud seadmed

Selle segmendi seadmed moodustavad neljandiku kuni veerandi müüdavatest SSD ketastest. Fotograafid, videograafid, nõudlikumad kodukasutajad ning enamus mängijaid leiavad siit endle sobiva SSD seadme tööarvuti sisse. Suurimaks argumendiks ongi hea hind, vastupidavus ning jõudlus.

Silicon Power Slim S70 – professionaalidele ning kontoritöötajatele suunatud SSD seadmed, kus on kombineeritud kõrge jõudlus ning suur vastupidavus. Võrreldes S80’ga on selle seeria jõudlus gramm madalam – lugemiskiirus kuni 520 MB/s, kirjutamiskiirus 460 MB/s ning 4K juhulugemisel 70 000 IOPS / 60 000 IOPS kirjutamine. Samas on S70 mälu vastupidavam ning sellest ka pikem eluiga. Tootja, selle kinnituseks, pakub lausa 5-aastast tehasegarantiid.

Mänguritele suunatud, tehnoloogia tippu pakkuvad mudelid

Tegelikult on vahepealkiri natuke liialdav – SATA III liides on ise piirav tegur, mis ei võimalda täielikku tehnoloogia tippu sellises vormis kasutada. Samas pakuvad need mudelid antud liidest kasutades kõige-kõigemat varianti. Sealt edasi tuleb pigem uue arvuti või uue emaplaadi kasutamine ning M.2 liidesega NVMe SSD moodulid. Aga nüüd Silicon Power juurde.

5-10% moodustavad selle segmendi kettad kogumüügist. Siia kiikavad pigem seda 1% kaadrisageduse tõusu või sekundit kiiremat laadimisaega taga ajavad kasutajad. Samuti ka professionaalid, kel iga sekund arvel ning soovivad seda pisipisi suuremat jõudlust.

Silicon Power Slim S85 – mänguritele ning nõudlikematele kasutajatele suunatud suurema jõudlusega SSD kettad, miks pakuvad kuni 530 MB/s lugemiskiirust ning 510 MB/s kirjutamiskiirust. Jõudluse osas on need väga korralikud – 4K juhulugemisel 100 000 IOPS ning 4K juhukirjutamisel 90 000 IOPS. See on SATA III liidesega seadmete pea absoluutne tipp, kust jõudlus väga edasi enam ei lähe. Saadaval ainult suure mahutavusega eksemplarid – 480 GB ning 960 GB.

Silicon Power Slim S80 – Sarnaselt Slim 85 mudelile – suurema jõudlusega SSD kettad, kuni 530 MB/s lugemiskiirust ning 500 MB/s kirjutamiskiirust. Jõudluse samal tasemel – 4K juhulugemisel 100 000 IOPS ning 4K juhukirjutamisel 90 000 IOPS. Saadaval 120 GB – 960 GB variantidena.

Velox ehk koos kinnitusraamiga kettad

Lisaks on veel valikus Velox tähistusega mudelid – Velox V85, Velox V80, Velox V70, Velox V60 ning Velox V55 – need on täpselt sama sisuga, nagu Slim seeria sama numbriga SSD kettad. Lihtsalt poeletti jõuavad pappkarbis ning sinna on juurde pandud ka üleminekuadapter 3,5″ seadme pessa kinnitamiseks.

Nagu näete – igaühe jaoks on sobiv seade. Silicon Power SSD kettaid saab kasutada nii lauaarvutites, sülearvutites, õhukestes ultrabookides kui ka välise kõvaketta ümbrise sees – valik on sinu. Lihtsalt kasutajana pead endale selgeks tegema, millist seadet just sina vajad või millise hinnaklassiga SSD ketast oled sa nõus enda arvutisse panema.

Silicon Power SSD kettad Photopointis

Uusi SSD seadmeid on viimaste aastatega turule tulnud ikka väga palju – vaat et iga tootja üritab sellele rongile hüpata. See omakorda on viinud seadmete hinnad alla, toonud turule erinevate sihtrühmade jaoks sobivaid seadmeid ning tegelikult toonud ka mitte-mängurite ja mitte-professionaalide arvutitesse kiirel välkmälul põhinevad andmemassiivid. Kui sa ikkagi soovid sujuvalt ja kiirelt veebi sirvida, nautida nobedamat arvuti käivitust või lihtsalt vana raali natuke turgutada et ka tänasel päeval oleks seda mugav kasutada, siis ei ole muud kui vana kõvaketas arvutis SSD vastu vahetada. Või uus arvuti soetada koos SSD kettaga.

SSD seadmete tehnoloogiast siinkohal palju pikemalt rääkima ei hakka – sellest oleme siinsamas Photopointi ajaveebi veergudel, SSD revolutsiooni algusaastatel, kirjutanud ka pikemaid artikleid (osa 1, osa 2 ja osa 3). Muudatus selle ajaga on olnud pigem see, et tehnoloogia on töökindlam, uued arvutid võtavad need omaks nii, et kasutaja tegelikult ei peagi midagi lisaks tegema ega seadistama (kui sa ei ole ajaga kaasas käinud ning kasutad ikka veel Windows 7 või vanemat operatsioonisüsteemi, siis on mõistlikum ka need tekstid üle vaadata). Pigem tekib küsimus – võrreldes klassikalise kõvakettaga, mida ma võidan ja mida ma kaotan.

Esiteks, miks minule üldse SSD ketas?

Tegelikult väga vahet pole, kas sa oled kodukasutaja väheste nõudmistega või hardcore mängur kes on nõus selle 1 lisakaadri eest sekundis ilusaid kollaseid rahatähti välja laduma. Fakt on see, et SSD kettaga on arvuti käivitusaeg, programmide käivitumine, veebi sirvimine ning… sisuliselt iga ülesanne, mida arvutiga teed, kiirem. Isegi kõige soodsama otsa SSD seadmed on kordades võimekamad kui klassikalised kõvakettad. Sülearvuti kasutajatel tuleb erinevus kõige rohkem välja läbi mitme aspekti – vähesem ülekuumenemine, vaiksem seade, töökindlam tänu liikuvate osade puudumisel, pikem aku vastupidavus (jah, SSD kettad tarbivad ka vähem voolu, andes mõnel seadmel isegi kuni 30 minutit aku kestvust juurde) ning ilmselgelt kiirem arvuti. Lauaarvuti puhul paljud aspektid on teisejärgulised, kuid kõige olulisem ehk kiirus on täpselt samamoodi nähtav.

Kiiruse võrdlus on väga lihtne – vasakul Seagate Barracuda HDD 500 GB – arvutis lisakettana tootefotode, juhendite jms käepäraseks hoidmiseks, enamus aja istub unerežiimis. Paremas tulbas sama arvuti SSD (Samsung 850 PRO 256 GB), mille peale paigaldatud operatsioonisüsteem, programmid, dokumendid, tööfailid jne. Testimise ajal ilmselgelt ka muude ülesannetega hõivatud.

Ei ole nii suur vahe sees? Tegelikult on esimene rida lihtsalt marketing, reaalselt on enamus päringuid arvutisse just seesamane 4K lugemine kirjutamine. 1,2 MB/s või 110 MB/s on ikka… 100× kiiruse vahe tegelikult. Teine ja realistlik võrdlus seadmetele on IOPS (Input/Output Operations Per Second ehk sisend-/väljundoperatsioone sekundis), mis HDD puhul jääb suurusjärku 100-150 IOPS, SSD puhul algab ka säästuseadmetel number 24-30 000 juurest (ka kõige radikaalsema võrdlusega vähemalt 160× rohkem).

Kui suure ketta ma peaks soetama?

Ühest küljest oleks aus vastus – mida suurem, seda parem. Lauaarvuti kasutajatel on võimalus jätta klassikaline kõvaketas lisakettana arvutisse ning talletada sellel pilte, muusikat ja filme, jättes SSD peale operatsioonisüsteemi ja programmid. Sellise lähenemisega piisaks isegi 120 GB SSD kettast – isiklikult ära testitud ning mingeid piiranguid sisuliselt sellega ei kaasne. 240 GB ketta puhul peaks alles oma videoteegi ning suured fotode toorfailid teisele kettale liigutama või välist kõvaketast kasutama – kõik muu mahub probleemideta ära.

Ehk siit ka lihtne soovitus – lauaarvuti puhul on miinimum soovituslik 120 GB + HDD andmete talletuseks, sülearvuti kasutajatel aga 240 GB mahutavus.

Aga, kui kaua ikkagi SSD ketas vastu peab?

Ajal, mil tehnoloogia alles turule tuli, oli suureks küsimärgiks seadme vastupidavus – kui kaua see ikkagi vastu peab ennem, kui mälublokid muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2012. aastal ma kirjutasin esmase artikli SSD ketaste teemadel ning seal näitena kasutatud OCZ SSD ketas on siiani koduarvutis kasutusel. Arvutis, kus saab väga palju foto- ja videotöötlusega tegeletud. Kolm pool aastat hiljem töötab SSD sama hästi ning eluiga on parimate prognoosidega pikem, kui tehnoloogia ise kasutusel veel on (ma kahtlustan, et 10 aasta peale läheb SATA III samamoodi prügikasti, kui vana PATA liides).

Vasakul SSD ketta prognoositav eluiga 2012. aasta augustis, keskel sama ketas 2016. veebruaris. Paremal – korralikult vatti saava poole aasta vanuse Samsungi SSD prognoositav eluiga.

Nagu näha – peale 14 000 töötunni / 3,5 aasta (mida on ikka omajagu) ei näita SSD veel väsimise märki. Mida sellest järeldada? Seda, et kui sa enda koduarvuti või tööarvuti sisse SSD peaks muretsema, kestab see kümneid ja kümneid aastaid. Pigem on huumoriks see, et paljud kallid “profitasemel arhiveerimiseks mõeldud” HDD’d on selle aja peale mitu korda otsad andnud (aitäh, Seagate). Lõppudelõpuks on järeldus selline – SSD on kordi mõistlikum variant arvuti sisse, mis annab ülimugava kasutuskogemuse ning kõrge töökindluse – ka vanas seadmes.

Mida sellest järeldada?

Lihtne vastus oleks, et vanaema arvuti äraviskamise või suure frustratsiooni asemel pane sinna SSD seade sisse ning vaata kuidas maailm muutub jälle kiiremaks. Seda erinevust näeb ka tavakasutaja ning korra SSD kasutamisega ära harjudes enam HDD peale tagasi minna ei taha. Samuti soovitan uut arvutit komplekteerival kasutajal vaadata tuleviku poole ning siin juba unustada iganenud SATA liides – uued M.2 liidesega NVMe SSD moodulid pakuvad veel paremat jõudlust, kiirust ning tulevikukindlust. Mis selle juures eriti hea – need on samas hinnaklassis kui SATA liidesega liigikaaslased.  Teisalt, loomulikult ei kao klassikalised kõvakettad veel niipea turult, kuid nende roll muutub üha rohkem arhiveerimisele ning suurte andmemassiivide hoidmisele keskenduvaks. Kodukasutaja jaoks on SSD vaikselt muutumas andmekandjaks nr. 1.

SSD kettad Photopointis

“Please update your software” võib arvutikasutajas sama palju nördimust tekitada, nagu teade viirusenakatusest või kaotsiläinud puhkusepiltidest. Update’imine ehk maakeeli tarkvara uuendamine võib olla üsna tüütu protseduur, kuid tõele au andes on tegu arvuti omanäolise vaktsineerimisega. Nagu ka süsti saamine, on programmi uuendamine natuke vastik, kuid pikemas perspektiivis kaitseb see sind varitsevate küberohtude eest.

Mis on tarkvarauuendus?

Ükski inimene pole veatu ja sellest tulenevalt pole ka praktiliselt ükski inimkätega loodud objekt perfektne. Inimeseloom teeb paratamatult vigu ning seda ka arvuti tarkvara loomisel.

Kuigi tarkvara tootja testib oma toodet laborites ning püüab tagada selle veatu toimimise, võib programm hakkata kontrollimatutes tingimustes käituma täiesti ootamatult.  Sarnane olukord võib esineda näiteks ka lapsega: kodus võib talle käitumisreegleid selgitada ja rüblik  võib kinnitada, et ta on jutust aru saanud. Kuid õues või külas oles võib inimeseloom käituda täiesti ootamatult, kuna sealsed tegurid ei allu lapsevanema kontrollile. Nii on ka tarkvaraga: arendaja võib määrata programmile teatud tingimused, funktsioonid ja parameetrid kuid seesama tarkvara võib kontrollimatus keskkonnas käituda vägagi inetult.

Kui lapsevanemani jõuavad teated võsukese halvast käitumisest, või on ise selle tunnistajaks, kutsub ta lapse enda juurde ning teeb talle märkuse, peale mida peaks laps hakkama viisakamalt käituma.

Samal põhimõttel toimivad ka programmitootjad oma loominguga. Niipea kui nemad saavad teada, et tarkvara ei toimi teatud oludes, segab teiste programmide tööd või on selles avastatud mõni turvaauk, valmistavad programmeerijad tarkvarauuenduse. See jupike programmist lapib kinni võimalikud vead ning teeb programmi viisakamaks.

Mida keerukam ning suurema kasutajaskonnaga on rakendus, seda rohkem on ka selles potentsiaalseid vigu ja sellest tulenevalt saab programm ka rohkem uuendusi.

Tarkvarauuendusi võib jagada üldplaanis kahte suuremasse kategooriasse:

Software Update

Update sisaldab peamiselt n-ö plaastreid, mis katavad kinni turvaaugud, teevad tarkvara stabiilsemaks ja vahetevahel annavad programmile lisapasunaid. Üldjuhul on tarkvarauuendused tasuta kättesaadaval ning nende paigaldamine on rangelt soovituslik. Plaastreid on saadaval kahte erinevat sorti:

• Patch’id parandavad mitu erinevat viga korraga. Need on tootja poolt korralikult testitud.
• Hotfix on mahult pisike värskendus, mis lahendab üksikuid probleeme. Üldjuhul nende testimiseks tootja liialt palju aega ei kuluta ning seetõttu võib ka veaparandus ise olla vigane. Hotfix’e tehakse kättesaadavaks ainult testkasutajatele, kes kontrollivad uuendust ja annavad tagasisidet. Sellele tuginedes saab tarkvara tootja anda harilikule kasutajale korraliku värskenduse.

Software Upgrade

Kui update parandab tarkvaras olevaid vigu ning teeb selle stabiisemaks, siis upgrade’misel ehk uuema tarkvara paigaldamisel antakse kasutajale praktiliselt uus produkt, mis võib erineda eelkäijast nii välimuselt, funktsionaalsuslet kui ehituselt. Näiteks paigaldades Windows 7’le uuenduse, jääb Windows’i versioon ikkagi samaks. Samas aga kolides arvutil Windows 7’lt Windows 10’le oled teostanud software upgrade’i.

Uuema tarkvara eest tuleb üldjuhul maksta, kuid selle paigaldamine ei ole kohutuslik. Niikaua kuni käesolev tarkvara saab tootja poolset tuge ning rahuldab sinu vajadusi, võib seda rahumeeli kasutada.

Miks tasub tarkvara uuendada?

Nagu ma eelpool mainisin tagavad programmi uuendused selle töö stabiilsuse ja vahetevahel annavad need tarkvarale ka mõned ennenägematud lisapasunad. Kuid uuenduste peamiseks eesmärgiks on tagada programmi ja selle kasutajate ohutus.

Programmis leiduvate turvaaukude kaudu saavad küberkelmid tarkvarasse poetada mõne nuhkvara, viiruse või muu pahalase. Või teha muud sigadust. Eredaim näide turvaaugust on mullu Androidi opsüsteemis avastatud Stage Fright’i turvaauk, mis võimaldab kräkkeril saada praktiliselt täieliku kontrolli seadme üle, saates ohvrile MMS’i. Seetõttu saatsid tuntumad elektroonikatootjad oma seadmetele tarkvarauuenduse, mis selle augu kinni lappis.

Kujutame ette olukorda, et sina oled oma koju paigaldanud turvasüsteemi. Ühel hetkel hakkavad levima teated, et turvasüsteemis leiduva vea tõttu ei tunneta see vasakul jalal ringihüppava inimese liikumist. Turvafirma palub sul antud vea parandamiseks värskendada turvasüsteemi programmi. Mida Sina sellises olukorras teeksid? Kas sa paigaldaksid värskenduse või jääksid lootma, et keegi ei tule sinu äraoleku ajal ühel jalal hüppeldes sinu varale kallale?

Tõenäoliselt sa paigaldaksid selle uuenduse. Kuid millegi pärast arvuti tarkvara värskendust kipud sa edasi lükkama, kuigi selle edasilükkamise tagajärjed võivad olla samuti väga kurvad.

Tarkvara uuendustega kaasneb üks pisikene probleem. Kui turvafirma hakkab saatma laiali uuenduse, mis parandab ühel-jalal-hüppamise-turvaaugu, saavad paharetid teada vea olemasolust ning hakkavad seda usinamalt rakendama kui muidu. Teisisõnu annab turvafirma varastele vihje kuidas turvasüsteemist mööda hiilida.

Samal põhimõttel toimivad ka küberkelmid, kes hakkavad usinalt turvaauku oma kasuks ära kasutama enne, kui seda on jõutud ära parandada või niipea kui teated turvaaugust on levima hakkanud. Siinjuures on küberkelmidel isegi  rohkem õnne, kuna teadupoolest on harilik arvutikasutaja tarkvarauuenduste suhtes üsna ükskõikne ning jätab programmide turvaaugud kinni lappimata.

Seetõttu on tähtis, et sa värskendaksid oma tarkvara niipea kui selle uuendus on ilmunud.  Nii väheneb tõenäosus langeda küberrünnaku ohvriks. Samuti on oluline, et sinu kasutataval tarkvaral oleks tootjapoolne tugi olemas. Vastasel juhul on tarkvara täis turvaauke mida keegi kinni ei lapi ja nii oled sa küberrünnakute suhtes palju haavatavam kui muidu.

Kuidas tarkvara uuendada?

Windows’i masinal on võimalik uuenduste paigaldamist automatiseerida:

1. Ava Kontrollpaneel (Control Panel)
2. Otsi üles sektsioon Windows Update
3. Vajuta külgpaanil olevale nupule Change Settings
4. Sektsiooni Important Updates all vali funktsioon Install Updates Automatically (Recommended) Samas sektsioonis saad määrata, millal uuendused arvutisse paigaldatakse.

Apple’i arvutite opsüsteemi uuendamiseks

1. Ava App Store
2. Liigu sektsiooni Updates
3. Vajuta paremas servas olevale update nupule. Samas aknas saad sa paigaldada ka nende raknduste uuendused, mille oled ametliku rakendustepoe vahendusel soetanud.

Mõned kolmanda osapoole programmid paigaldavad uuendused automaatselt tagaplaanil nii et sina ei pea midagi tegema. Samas aga sellised programmid nagu Adobe Flash Player ja Adobe Acrobat Reader küsivad värskenduse paigaldamiseks luba ning oleks igati arukas see luba programmile anda.

See võib olla tüütu ning vahel pead sa arvuti näppimise korraks pooleli jätma, kuid see on igati kasulik nii arvuti kui ka sinu tervisele. Uuenduse paigaldamise ajal võid sa aknast välja vaadata, keha sirutada või elu tähenduse üle mõtiskleda.

Tarkvara uuendusteaknad on tüütud ja programmi värskenduste paigaldamine on veelgi tüütum,. Kuid enne kui sa programmiakna kinni paned, mõtle järgi, kas tahad seda protseduuri edasi lükata? Tarkvarauuendus on nagu lukumeister, kes on tulnud tasuta sinu ustele vastupidavamat ning kindlamat luku paigaldama. Kas sa ajaksid tema minema? Vaevalt. Miks sa siis tarkvara uuendust edasi lükkad?

World Press Photo – maailmakuulus fotoreportaaži konkurs, mis leiab aset alates 1955. aastast. World Press Photo kategoorias “Parim aasta foto 2015” esimest kohta sai austraallane Warren Richardson fotoga “Lootus uuele elule” millel on kujutatud pagulased, kes üritavad läbi okastraadist valmistatud aia last läbi kanda. Võidukaader oli tehtud 28 augustil 2015 Ungari ja Serbia piiril.

“Contemporary Issues” ehk Tänapäeva probleemid

Üksikud kaadrid, 1 koht

Pilt “Haze in China”
Autor: Zhang Lei, Hiina

Üksikud kaadrid, 2 koht

Pilt “The Forgotten Mountains of Sudan”
Autor: Adriane Ohanesian, USA

Üksikud kaadrid, 3 koht

Pilt “March Against Police Violence”
Autor: John J. Kim, USA

Seeriad, 1 koht

Seeria “Talibes, Modern-day Slaves”
Autor: Mário Cruz, Portugal

Seeriad, 2 koht

Seeria “In the Same Boat”
Autor: Francesco Zizola, Itaalia

Seeriad, 3 koht

Seeria “Emily and Kate and Eddie and Reid”
Autor: Sara Naomi Lewko, USA

“Daily Life” ehk Argielu

Üksikud kaadrid, 1 koht

Pilt “China’s Coal Addiction”
Autor: Kevin Frayer, Kanada

Üksikud kaadrid, 2 koht

Pilt “Amazon’s Munduruku Tribe”
Autor: Mauricio Lima, Brasiilia

Üksikud kaadrid, 3 koht

Pilt “Into the Light”
Autor: Zohreh Saberi, Iraan

Seeriad, 1 koht

Seeria “An Antarctic Advantage”
Autor: Daniel Berehulak, Austraalia

Seeriad, 2 koht

Seeria “Bliss Dharma Assembly”
Autor: Kevin Frayer, Kanada

Seeriad, 3 koht

Seeria “Citizen Journalism in Brazil’s Favelas”
Autor: Sebastián Liste, Hispaania

“General News” ehk Üldised uudised

Üksikud kaadrid, 1 koht

Pilt “IS Fighter Treated at Kurdish Hospital”
Autor: Mauricio Lima, Brasiilia

Üksikud kaadrid, 2 koht

Pilt “Under the Cover of Darkness”
Autor: Paul Hansen, Rootsi

Üksikud kaadrid, 3 koht

Pilt “Tianjin Explosion”
Autor: Chen Jie, Hiina

Seeriad, 1 koht

Seeria “Reporting Europe’s Refugee Crisis”
Autor: Sergey Ponomarev, Venemaa

Seeriad, 2 koht

Seeria “Douma’s Children”
Autor: Abd Doumany, Süüria

Seeriad, 3 koht

Seeria “An Earthquake’s Aftermath”
Autor: Daniel Berehulak, Austraalia

“Long-Term Projects” ehk Pikaajalised projektid

Fotoprojektid, 1 koht

Seeria “Sexual Assault in America’s Military”
Autor: Mary F. Calvert, USA

Fotoprojektid, 2 koht

Seeria “A Life in Death”
Autor: Nancy Borowick, USA

Fotoprojektid, 3 koht

Seeria “North Korea: Life in the Cult of Kim”
Autor: David Guttenfelder, USA

“Nature” ehk Loodusfotograafia

Üksikud kaadrid, 1 koht

Pilt “Storm Front on Bondi Beach”
Autor: Rohan Kelly, Austraalia

Üksikud kaadrid, 2 koht

Pilt “Whale Whisperers”
Autor: Anuar Patjane Floriuk, Meksika

Üksikud kaadrid, 3 koht

Pilt “The Power of Nature”
Autor: Sergio Tapiro, Meksika

Seeriad, 1 koht

Seeria “Tough Times for Orangutans”
Autor: Tim Laman, USA

Seeriad, 2 koht

Seeria”Ivory Wars”
Autor: Brent Stirton, Lõuna-Aafrika

Seeriad, 3 koht

Seeria “Chameleon Under Pressure”
Autor: Christian Ziegler, Saksamaa

“People” ehk Inimesed

Üksikud kaadrid, 1 koht

Pilt “Waiting to Register”
Autor: Matic Zorman, Sloveenia

Üksikud kaadrid, 2 koht

Pilt “Digging the Future”
Itaalia: Matjaz Krivic, Sloveenia

Üksikud kaadrid, 3 koht

Pilt “Lost Family Portraits”
Autor: Dario Mitidieri, Itaalia

Seeriad, 1 koht

Pilt “Exposure”
Autor: Kazuma Obara, Jaapan

Seeriad, 2 koht

Pilt “La Maya Tradition”
Autor: Daniel Ochoa de Olza, Hispaania

Seeriad, 3 koht

Pilt”Victims of Paris Attacks”
Autor: Daniel Ochoa de Olza, Hispaania

“Sports” ehk Sport

Üksikud kaadrid, 1 koht

Pilt “FIS World Championships”
Autor: Christian Walgram, Austria

Üksikud kaadrid, 2 koht

Pilt “2015 NCAA Tournament”
Autor: Greg Nelson, USA

Üksikud kaadrid, 3 koht

Pilt “Neptun Synchro”
Autor: Jonas Lindkvist, Rootsi

Seeriad, 1 koht

Seeria “Vetluga’s Hockey”
Autor: Vladimir Pesnya, Venemaa

Seeriad, 2 koht

Seeria “The Gris-gris Wrestlers of Senegal”
Autor: Christian Bobst, Rootsi

Seeriad, 3 koht

Seeria “Ebola Survivors Football Club”
Autor: Tara Todras-Whitehill, Türgi

“Spot News” ehk uudised otsesündmuste keskest

Üksikud kaadrid, 1 koht

Pilt “Hope for a New Life”
Autor: Warren Richardson, Austraalia

Üksikud kaadrid, 2 koht

Pilt “March Against Terrorism in Paris”
Autor: Corentin Fohlen, Prantsusmaa

Üksikud kaadrid, 3 koht

Pilt “Gang-related Violence”
Autor: Niclas Hammarström, Rootsi

Seeriad, 1 koht

Seeria “Aftermath of Airstrikes in Syria”
Autor: Sameer Al-Doumy, Süüria

Seeriad, 1 koht

Seeria “Avalanche”
Autor: Roberto Schmidt, India

Seeriad, 1 koht

Seeria “Broken Border”
Autor: Bulent Kilic, Prantsusmaa

Said piisavalt inspiratsiooni ja emotsioone? :) Siis me tahaks veel kord meenutada Sulle, et pildipangas Snäp on hetkel käimas Sony talvefoto konkurs. Konkursil võib osaleda igaüks, kellel on talvemeeleoluga pilte ning töid võetakse vastu kuni 06. märtsini (k.a).
Rohkem informatsiooni konkursi kohta leiab SIIN.

Esita oma parimad talvefotod konkursile >>

BIG akutallad on Photopointi tootevalikus olnud juba üle kahe aasta ning osutunud äärmiselt populaarseks. Selle populaarsuse suurimaks põhjuseks ongi vast nende akutaldade soodsam hind, moodustades ainult veerandi-kolmandiku-poole kaameratootja enda tehtud akutaldadest. Soodsam hind on saavutatud osaliselt natuke soodsamaid materjale kasutades, kuid enamus sellest tuleb ikkagi kaameratootja logo mitte peale pannes.

Lauri on Photopointi ajaveebi veergudel neid akutaldasid korra juba pikemalt tutvustanud, poolteist aastat tagasi. Vahepeal on aga palju vett merre voolanud ning saanud neid taldasid ka põhjalikumalt testida.

Võrreldes originaaltaldadega on neil järgnevad erinevused:

• Nupud ja rattad ei ole sama tunnetusega nagu kaameral, samas töökindlad ja täpsed
• Talla plastik tundub käe all natuke libedam
• Kerge läbipaindumine raskema objektiiviga statiivile pannes
• Palju soodsam võrreldes originaaltallaga

Võrreldes originaaltaldadega on neil ka suured sarnasused:

• Sama kuju ning ergonoomikaga
• Sama funktsionaalsus ning nuppude asetsus
• Hea vastupidavus – peale poolteist aastat kasutamist töötab sama hästi kui uuena
• Mahutavad rohkem kui ühe aku / saab kasutada ka akupatareidega

Peale Lauri esmast tutvustust on tootevalikusse lisandunud uusi mudeleid, viimasena eelmisel nädalal Nikon D750, Nikon D5500 ning Canon EOS 7D Mark II peegelkaameratega kasutamiseks.

• BIG akutallad / vertikaalpäästikud Photopointis

• Kõik akutallad & vertikaalpäästikud Photopointis

Igal endast lugupidaval arvutikasutajal on kasutuses mõni pilvehoidla teenus, olgu selleks iCloud, Drive, OneDrive või Dropbox. Pilvehoidlad pole enam ammu lihtsalt koht, kus hoitakse ainult faile. Nii mõnigi neist on väga suure ja laia funktsionaalsusega, kuid paraku jäävad osad nendest lisapasunatest kasutajatele märkamatuks.

Käesolevas postituses vaatame üle 10 Dropboxi’i funktsiooni, mille olemasolust tavakasutaja üldse teadagi ei pruugi. Kuid mis meile kõigile väga kasulikuks osutuda võivad.

10. Küsi inimestelt failide üleslaadimist

Üheks Dropbox’i suurimaks tõmbenumbriteks on alati olnud failide jagamise lihtsus. Paar hiireklikki ning link failile on sõbrale saadetud. Samas inimestelt failide sisse nõudmine on üks kõige keerukamaid protsesse. Ühel inimesel läheb meelest, teine ei viitsi, kolmas ei oska faile saata ning neljas on lihtsalt kitsi faile jagama. Dropbox on hiljuti lisanud funktsiooni, mis teeb failide sissenõudmise äärmiselt lihtsaks.

Kujutame ette olukorra, et sa olid hiljuti sõpradega puhkusel ning mitu inimest teie seltskonnast tegi koosviibimise ajal pilte. Tagasi koju jõudes lepite te omavahel kokku, et panete kõik jäädvustatud kaadrid ühiskausta üles, kust saate mugavalt neid pilte hiljem vaadata. Kuid nagu see elus ikka juhtub, ei pane keegi oma pilte üles. Selleks, et sõpru kergelt müksata ning et nende jaoks piltide üleslaadimist lihtsustada, kasuta funktsiooni File Request:

1. Kliki Dropboxi veebilehe külgpaanil olevale nupule File Requests
2. Alusta nõudlustaotlust vajutades nuppu Request Files
3. Avanenud aknas määra nõudekirja pealkiri ja kaust, kuhu hakkavad failid saabuma
4. Järgmise akna ülemises lahtris on faili üleslaadimise veebilehe link. Kirjutades alumisse lahtrisse võlgniku meiliaadressi, toimetab Dropbox nõudekirja  aadressadini.
   Harilik kasutaja saab vastu võtta faile mahuga kuni 2 GB ja tasulisele kasutajale võib saata faile mahuga kuni 10 GB.

9. Varunda dokumente

Dropbox on suurepärane keskkond failide varundamiseks, kuid paraku pole meil alati viitsimist faile hoidlasse lohistada. Õnneks saab arvuti seadistustes nokitsedes ja käsurida näppides failide varundamist automatiseerida.

Windows’il:

1. Ava Windows Explorer ning vajuta parema hiireklahviga Dokumentide kausta ikoonile
2. Kontekstimenüüst vali Include a folder ning lisa Dropbox’i kaust
3. Vajuta Apply ja OK.

OS X’l:

1. Ava Terminal
2. Liigu terminalis Dropboxi kaustani (kasutades käsku cd)
3. Kleebi järgnev koodirida: ln -s ~/Documents/ Documents.

8.Vali sünkroonitavad failid

Paigaldades uude arvutisse Dropbox’i, hakkab rakendus alla laadima kõiki hoidlas olevaid faile. See võib kulutada väärtusliku aega ning võtta enda alla hulgaliselt kettamahtu. Aja ning ruumi kokku hoidmiseks tasuks sul määrata paika, millised failid ja kaustad sünkroonitakse kõigi seadmete vahel ja millised jäävad ainult ühte kindlasse kohta.

1. Vajuta rakenduse ikoonile parema hiireklahviga ning klikka kontekstimenüüs nupule Preferences
2. Liigu sakki Account ja valiku Selective Sync  all vajuta Change Settings
3. Lisa linnuke kaustadele, mida sa tahad kõigi seadmete vahel sünkroniseerida
4. Vajuta Update.

7. Määra alla/üleslaadimise kiirus

Vaikimisi piirab Dropbox hoidla üleslaadimise ning allalaadimise kiirust. Kui sul tekib tahtmine kasutada kiiret internetiühendust täies mahus, tuleb sul veidike sätetes möllata.

1.  Vajuta parema hiireklahviga Dropboxi ikoonile tegumireal või menüüribal (olenevalt opsüsteemist) ning vajuta kontekstimenüüst nupule Preferences
2. Mac OS X’s liigu sakki Network ning vajuta Bandwidth’i sättete alt nupule Change Settings.
   Windows’i põhisel masinal ava sektsioon Bandwidth
3. Avanenud aknas tee aktiivseks valik Don’t limit või määra paika üles-allalaadimise kiirus valikus Limit to:
4. Vajuta Update

6. Lisa Dropbox’le PIN

Nagu me teame pole siin ilmas kunagi liialt palju turvalisust. Dropbox lubab sul nutiseadme rakendust kaitsta lukukoodiga, mis on eriti mugav juhul kui ühte nutiseadet kasutab mitu inimest.

PIN’ seadmine Androidi seadmes:

1. Ava Dropbox’i seaded
2. Liigu sektsiooni Configure Passcode
3. Lisa linnuke valikule Require app Passcode
4. Vajuta nupule Turn passcode on
5. Pane paika lukukood

iPhone’s:

1. Ava Seadetes Dropbox’i Sätted
2. Liigu sektsiooni Passcode Lock
3. Määra paika lukukood

Kui sa oled tasuline kasutaja, annab Dropbox sulle lisa turvameetme: sisetades PIN-koodi 10 korda järjest valesti, kustutakse kõik seadme Dropboxi kaustas olevad andmed ning piiratakse ligipääs peakaustale..

5. Jäta faili allalaadimisel eelvaate aken vahele

Vajutades Dropbox’i vahendusel saadetud faili lingile, avaneb faili eelvaate leht ja alles vajutades sealsele nupule hakkatakse faili alla sikutama. Tänapäeva inimese jaoks on see liialt suurt vaeva nõudev ülesanne.
Asendades aadressiribal lingi lõpus oleva võrrandi dl=0 väärtuse “1”-ga ning vajutades Enter’it, algab faili allalaadimine automaatselt.

 4. Taasta faili eelmine versioon

Dropbox võimaldab taastada faili eelnevaid versioone. Näiteks on sul hoidlas tekstidokument, mida sa tahad veidi korrigeerida. Sa sikutad dokumendi alla, muudad ja laed uuesti üles. Muudetud käsikirja lugedes mõistad, et möödunud versioon oli märksa parem. Dropbox võimaldab sul hõlpsasti faili varasemat versiooni taastada.

1. Mine Dropboxi kodulehele
2. Ava mudimist vajava faili eelvaade
3. Vajuta akna ülemises paremas nurgas olevat kolme tärniga nupule ning klikka kontekstimenüüst valikule Previous Versions
4. Avanenenud aknast vali dokumendi versioon, mille juurde naasta ja vajuta Restore.

3. Salvesta fail nutiseadmesse

Märkides Dropboxi mobiiliäpis  faili lemmikuks, saad sellele ligi ka internetiühenduse puudumisel.

1. Ava Dropboxi rakendus ning vali meelepärane fail
2. Hoia näppu selle nime peal ning vajuta kontekstimenüüst valikule Favorite

2. Varunda pilte

Nii Androidi kui iOS seadmetel saab Dropboxi  sundida kõiki masina mälus olevaid pilte hoidlasse automaatselt üles laadima:

1. Ava seadmes rakenduse seadistused
2. Sektsiooni Camera UpLoad all saad funktsiooni sisse lülitada, määrata mida laetakse üles ning kas kasutatakse mobiili-internetiühendust või WiFi võrku.

Samamoodi võib üles laadida kõiki arvutis olevaid pilte. Torgates mälukaardi või mõne muu andmekandja arvutisse pakub Dropbox sulle võimaluse pildid  hoidlasse üles riputada.

1. Teeni hoidla mahtu juurde

Dropbox annab vaikimisi kasutajale 2GB jagu hoidlamahtu, mis 2016. aastal on naeruväärselt väike suurus. Õnneks pole Dropbox ruumi jagamisega kitsi ning annab kasutajale võimalust tasuta ruumimahtu suurendada. Ruumi on võimalik juurde teenida teenust Twitteris jälgides, jagades oma arvamust teenusest sotsmeedias, soovitades seda sõpradele või andes tagasisidet. Rakenduse loojad premeerivad pilvehoidla mahuga beetaversiooni testijaid ja mõningal juhul teatud teenuste kasutamise eest. Näiteks mina sain tasuta 50 Gigabaidi jagu ruumi oma Samsungi telefonis pilvehoidla rakenduse aktiviseerimise eest.

Magustoit: Pane Gmail Dropbox’iga sõbrustama

Dropbox on iseenesest üsna korralik rakendus, kuid nagu praktiliselt iga asjaga siin päikese all, läheb see koostöös teistega veelgi paremaks. Pannes Gmaili postkasti ja Dropboxi postkasti omavahel suhtlema, saad sa väga hõlpsasti lisada kirjale manusena faili dropboxi kaustast. Kirja vastu võttes saad kaasatulnud failid hõlpsasti ühe nupuvajutusega pilvehoidlasse saata.

Gmaili ja Dropbox’i koostöö algatamiseks tuleb sinul alla laadida vastav Google Chrome’i veebilehitseja pistikprogramm. Seejärel anna oma Gmaili’i ja Dropboxi kasutajanimi ning parool pistikprogrammile. Järgmine kord Gmailis kirja koostades leiad sa akna alumises osas pilvehoidla ikooni, millele vajutades pääsed ligi Dropboxile.

Mina tõin käesolevas postituses välja ainult 10 vähemtuntud Dropboxi funktsiooni, kuid vean kihla, et neid kindlasti palju rohkem. Kui sina tead mõnda head Dropboxi kasutamise nippi, mida ma ei maininud, siis anna sellest kindlasti teada siinsamas all kommentaarides.

9. Likvideeri Flash

1. Mine lehele chrome://plugins/
2. Vajuta Adobe Flash Player’i all olevale nupule Disable

1. Ava Chrome Seaded ja liigu sakki Advanced
2. Vajuta sektsiooni Privacy all olevale nupule Content Settings
3. Avanenud aknas tee aktiivseks valik Let me choose when to run plugin content.

Kui külastatav veebileht tahab jooksutada Flash Player‘t, küsib ta nüüdsest selleks sinult luba.

8. Määra rakendustele kiirklahvid

1. Ava veebileht chrome://extensions
2. Vajuta akna alumises paremas nurgas olevale nupule Keyboard shortcuts
3. Määra rakendusele hästi meeldejääv ja mugav kiirteeklahv

7. Seadista pistikprogramme

6. Jälgi laste toimetamist veebis

1. Ava seaded ja liigu sektsiooni People
2. Konto loomiseks vajuta nupule Add Person
3. Avanenud aknas anna kasutajale nimi ja lisa pilt. Sama aknas lisa linnuke valikule Control and view the websites this person visits from [sinu meiliaadress]

5. Määra paika Chrome’i avaleht

• Open the new tab page, mis avab sulle tühja lehe
• Continue where you left off, mis kuvab sulle lehe, mille sa viimati enne viimase sessiooni sulgemist kinni panid
• Open a specific page or a set of pages lubab sul endal määrata, milline veebileht(hed) avanevad.

4. Määra otsingumootor

3. Lase Chrome‘l parooli-ja vormilahtrid ära täita

1. Ava Advanced Settings
2. Liigu sektsiooni Passwords and forms
3. Valiku Enable Autofill kõrval leiad nupu Manage autofill settings, kuhu saad lisada või eemaldada oma aadressid ja krediitkaardi andmed, mille Chrome sinu eest õigesse lahtrisse paigutab.

2. Sünkroniseeri Chrome mitme seadme vahel

1. Kustuta veebiküpsised ja sirvimise ajalugu

1. Ava Chrome’i Advanced settings
2. Vajuta Privacy sektsioonis valikule Content Settings
3. Cookie’de seadete all saad manageerida küpsiste käitumist.
4. Lisades linnukesse valikule Block third-party cookies and site data, ei lubata kolmanda-osapoole küpsistel sinu arvutisse salvestuda. Vajutades allpool olevale nupule Manage exceptions saad sa määrata paika erand-juhtumid, mil sa lubad kolmanda osapoole küpsised ligi.
5. Vajuta Privacy sektsioonis nupule Clear Browsing data
6. Avanenud aknas saad valida, kas kustutakse ainult küpsised või kõik andmed, mida on veebisirvija siiamaani meelde jätnud.

Magustoit: katseta arendusjärgus olevaid funktsioone

Minnes lehele chrome://flags leiad sa terve virna erinevaid veebilehitseja funktsioone, mida sa varem pole kunagi varem kohanud ega tõenäoliselt ei kohtagi. Tegu on nimelt eksperimentaalsete ja arendusjärgus olevate funktsioonidega, mis võivad Chrome’i järgnevates versioonides esineda. Antud veebilehel olevate funktsioonide kasutamisel pea meeles, et tegu on pooltoore toodanguga ja seetõttu võib selle kasutamisel esineda vigu.

Nagu näed, jätab Google Chrome seadistamata üsna mitmeid privaatsuse ja ohutuse aspektist kriitiliselt tähtsaid funktsioone. Kas tegu on lohakuse, kasutajale valikuvabaduse andmises või siis Google’i tahtmisega kasutajate järel luurata – sellele küsimusele võib igaüks ise vastuse leida.

Kui sa tead mõnda Google Chrome’i seadistust, mis teeks veebis surfamise mugavamaks ja turvalisemaks siis palun anna sellest ka teistele teada näiteks siinsamas postituse all kommentaariumis.

Reisifotograafia hõlmab endas mitmeid erinevaid žanre maastikest portreedeni. Tänavafotograafia on vast üks huvitavamaid reisifotograafia osi, sest võimaldab kõige vahetumalt tutvuda võõra maa kultuuri ja kombestikuga. Võõras kultuuris, võõral linnatänaval liikudes võib fotohuvilise silm märgata palju põnevat ja jäädvustamisväärset.

Samas esitab tänaval pildistamine fotograafile hoopis teistsugused nõudmised kui omaette looduses nokitsemine. Eelkõige tuleb tänaval olla kiire ja julge. Reisijuht.ee toimetaja Silvia Pärmann sai kokku tänavafotograafi Rait Tuulas`ega ja uuris, mida tänaval pildistada võiks, kuidas inimestele lähenema peaks ning millise tehnikaga seda kõige parem teha oleks. Allpool saadki lugeda tänavafotograafi kogemusi ja nendest üht-teist kõrva taha panna.

Kui sul on aga endal varuks reisifotosid – olgu need pildistatud linnatänavatel või mujal, siis esita need fotokonkursile Tamroni reisifoto 2016. Fotode vastuvõtt konkursile kestab 1. mai südaööni ja auhinnafondis on 2250€ väärtuses fototehnikat.

Miks Sa ise just linnatänavatel ringi jalutades pildistad ja seda teistele ka soovitaksid?

Tänavafotograafia on nagu teatris käimine ilma, et sa hommikul kodust välja astudes teaksid, mis etendust sel päeval mängitakse. Kindel on ainult see, et midagi näidatakse ja alati on koht esireas olemas. Kui fotoajakirjanikel on enamasti lugu olemas, mille juurde nad fotosid otsivad, siis tänavafotograaf otsib lugu ennast.

Fotograafina inspireerib mind kõige enam linnakeskkond, inimesed ja loomulik valgus. Vahel lavastan ka, aga seda samuti mingis kindlas keskkonnas. Minu jaoks hakkavad fotod lugusid rääkima siis, kui inimesed või objektid asetuvad mingisse kindlasse konteksti. Stuudios ühtlasel taustal välkudega pildistamine ei ole mulle kunagi väga põnev tundunud.

Samuti on tänavafotograafia hea viis, kuidas värskes õhus ringi liikuda ning näha ja kogeda enda ümber asju, mida muidu ei pruugi tähele panna. Linnad on elavad ja arenevad organismid, mida on läbi aja põnev jälgida ning jäädvustada.

Gruusia Foto: Rait Tuulas

Sinu tuntumad tööd on pildistatud Süüria ja Gruusia linnade tänavatel. Kui kaugele peab sõitma, et foto oleks reisifoto? Kas pildistad ise ka Eestis või ainult välismaal?

Tänavafotograafiaga tegelemiseks ei pea ilmtingimata välismaale sõitma. Pildistan nii Eestis kui mujal. Välismaal olles on põnevaid kohti, olukordi ja inimesi enda ümber lihtsam märgata, sest kõik on uus ja huvitav. Eestis on samuti palju põnevat, aga kodulinnas ringi jalutades pole kõigest tavalisest ja harjumuspärasest kaugemale nägemine alati nii lihtne. See on teisalt jällegi põnev väljakutse.

Kopli Foto: Rait Tuulas

Ühtlasi liigub Tallinna tänavatel vähem inimesi kui suurlinnades – mind huvitavad ennekõike kohad, kus on rohkem elu ja alati midagi toimumas. Samas on mul Tallinnas mõned lemmikpiirkonnad. Käin tihti Koplis, seal toimub alati midagi põnevat. Isegi kui alati ei kohta inimesi on see keskkond juba ise nii põnev. Kes otsib, see leiab!

Millest enda reisisihtkohtade valikul lähtud? Kas oled vahel ämbrisse ka astunud?
Mul ei ole mingit kindlat reeglit. Suur roll on kõhutundel. Valin koha selle järgi, kus tundub olevat keskkond ja kultuur, mis mulle huvitavad tunduvad.

Süüriasse sõites ei olnud mul esialgu kindel plaan just sinna minna. Mind on Lähis-Ida alati huvitanud ja tahtsin ühte sealsetest riikidest lähemalt tundma õppida. Kaalusin nii Liibanoni kui Iraaki, millest esimene tundus liiga liberaalne ning teine liialt konservatiivne. Süüria mõjus kuldse keskteena. Mu kõhutunne ei vedanud mind alt. Kohtasin Süürias väga palju põnevat ja tundsin end kohati hoitumana kui mõnes Euroopa riigis. Tol hetkel ei viidanud miski sellele, et vaid aasta pärast puhkeb riigis sõda.

Ma pole sellisesse kohta seni veel sattunud, kus ei oleks põhjust kaamerat välja võtta.

Süüria Foto: Rait Tuulas

Süüria Foto: Rait Tuulas

Kui kaua peaks hea foto jaoks kohapeal olema?

Kõik sõltub sellest, mis sind parasjagu huvitab, kuhu lähed ning milliseid pilte teha tahad. Minu reiside kestus varieerub enamasti nädalast kuuni. Ehkki ma olen mõelnud, et mingi projekti raames võiks kusagile ka kauemaks jääda. Elasin mõni aeg tagasi aasta Austraalias, millest neli kuud töötasin Broomes pärlilaeval. See kujuneski üheks taoliseks projektiks – dokumenteerisin ookeanil töötades igapäevast elu.

Välisriike külastades ei jää ma tavaliselt terve reisi vältel ühte kindlasse kohta paigale, vaid liigun ringi ning katsun avastada riigi erinevaid nägusid.

Mida tänavatel ennekõike pildistada? Ja mida Sa ise otsid – inimesi, arhitektuuri?

Minu jaoks on tähtis rääkida enda fotodega lugusid ning anda edasi emotsioone. Hea foto puhul ei pea vaataja küsima, mida fotograaf sellega mõtles või miks ta pildi tegi. Fotod hakkavad ise rääkima. Tänavatelt neid lugusid otsingi. Vahel kaasavad need inimesi, vahel annab inimtühi keskkond rohkem edasi. Huvipakkuvad teemad kujunevad ajaga välja, vähemalt minuga oli nii. Algul pildistasin kõike ja kõiki ning aja möödudes sain aru, mis mulle tegelikult korda läheb.

Mingeid kindlaid kohti külastades ei lähe ma eraldi ainult inimesi või ainult maju pildistama. Ma üritan luua seeria, mis moodustaks terviku ja räägiks paiga kohta ära kõik, mis mulle oluline tundub.

Ma ei pildista enamasti kedagi, kes ei taha pildil olla, kes ei saa ennast kaitsta või keda see solvab. Kui austad teisi, siis austavad nad ka sind ja vähe on neid, kes end pildistada ei luba. Mulle meeldib olla pigem lähedal ja inimestega kontaktis. Tean, et on neid, kes eelistavad pildistada distantsilt jäädes ise varju. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid lähenemisi. Tähtis on leida see, mis just sinu jaoks töötab.

Maroko Foto: Rait Tuulas

Milline fototehnika võiks tänavale pildistama minnes kotis olla? Mida ise kasutad?

Kaamera puhul on olulised kaks asja – et see töötaks ja et sulle meeldiks sellega pilti teha. Pildistan nii filmile kui digitaalselt ja kasutan selleks erinevaid kaameraid.

Eelistan fikseeritud fookuskaugusega objektiive, sest need on teravamad, kergemad, odavamad ja sunnivad sind ennast liikuma ning objektile lähemale minema, selle asemel, et jääda enda mugavustsooni ning pildistada distantsilt. Tänavafotograafias on levinud mõte, et kui su pilt ei ole piisavalt hea, siis sa pole olnud piisavalt lähedal.

Tänavatel ja reisides on oluline, et kaasas oleks kaamera, mida jaksad terve päeva kaasas kanda ning mida tahad kotist välja võtta. Kui kaamera on liiga keeruline, raske või ebamugav, siis sa ei taha sellega pildistada ning nii jääbki pilt tegemata.

Miks on nii suur osa tänavafotograafiast mustvalge?

Ka värvifotod moodustavad suure osa tänavafotograafiast, kuid kuna värvifoto on üsna uus nähtus, siis on läbi aegade palju häid fotosid mustvalgele filmile pildistatud. Mustvalget filmi on kodustes tingimustes lihtsam ilmutada, mistõttu oli seda ka lihtsam kasutada. Üldse tundub mustvalge mõnes mõttes lihtsam, värvidega sama asja edasi andmiseks peab oluliselt rohkem tööd tegema, et toonid õiged oleksid. Samas on meid ümbritsev maailm värviline, mitte mustvalge.

Maroko Foto: Rait Tuulas

Gruusia Foto: Rait Tuulas

Kas tähtsam on pildistamise hetk ise või see, mis pärast fotodest saab?

Mulle on mõlemad olulised. Mul on väga hea meel enda fotosid teistega jagada.

Kes on Su lemmikfotograafid, kelle töödest inspiratsiooni saad?

Mul on palju lemmikuid, kellest kõik ei ole kuulsad nimed. Tuntumatest on kahtlemata üheks Vivian Maier. Samuti sõjafotograaf James Nachtwey, kes on pildistanud sõja- ja kriisikoldeid üle 30 aasta maailma eri paikades.

Veel üks mu lemmikutest on Serbia juurtega Ameerika tänavafotograaf Boogie, kes on pildistanud palju erinevaid subkultuure gängidest skinheadideni. Tema pildid on väga ausad ja vahetud.

Vivian Maieri kollektsiooni on võimalik näha mitmetel praegu mööda maailma tiirutavatel näitustel. flickr.com

Millised reisid ja Su oma fotod Sulle kõige enam meeldivad?

Kõige rohkem on mind mõjutanud vastuoluline Süüria. Olen õnnelik, et mul õnnestus Süüria tuhandete aastate paksust kultuurikihti näha enne selle hävitamist ja kohtuda süürlastega enne, kui neist hilisemate sündmuste valguses meedia vahendusel kindel pilt maaliti.

Osale Tamroni reisifoto 2016 fotokonkursil. Tööde vastuvõtt kuni 1. mai südaööni 2016.

• Artikkel “Kuidas pildistada reisifotosid linnatänavatel? Intervjuu tänavafotograafiga Rait Tuulas” on algselt ilmunud reisijuht.ee portaalis

Pahavaramaastiku viimase aja moeröögatuseks on lunavara, mis iga päevaga muutub üha populaarsemaks ning mille ohvrite arv aina kasvab. Sellest räägitakse raadios, ajalehtedes ja veebifoorumites. Ilmselt räägivad sellest isegi ühissauna pingil istuvad taadid. Kuid mis see lunavara oma olemuselt on ning kuidas sellega nakatumist vältida?

Mis on lunavara?

Lunavara (ransomware, maakeeli krüptoviirus või krüptouss) on pahavara, mis takistab kasutajal arvutis olevatele failidele või programmidele ligi pääseda. See takistamine võib toimuda erinevatel visiidel. Seadme kõvakettal olevad failid kas krüpteeritakse või potsatab ekraani keskele aken, mida ei saa kinni panna ja mis seejuures takistab teiste rakenduste tööd. Põhimõtteliselt võtab pahavara arvuti ja selles andmed pantvangi ning nõuab kasutajalt nende vabastamise eest teatud summat.

Lunavara on laias laastus kahte sorti:

Ekraaniluku lunavara

Ekraaniluku lunavara potsatab seadme ekraani keskele ega lase kasutada ühtegi teist rakendust ega viirusetõrjet. Sedasorti pahalane süüdistab ohvrit mingisuguses kuriteos: kas failide ebaseaduslikus allalaadimises või illegaalse pornograafia vaatamises. Tõstmaks ohvri ihukarvad püsti ning näidata, et nalja ei tehta, lisatakse hüpikaknasse võimuesindajate tunnusmärke, väljavõtteid karistuseadustikust, ohvri IP-aadressit ja isegi lahti murtud veebikaameraga ohvrist tehtud pilti. Muidugi käsib pahavara probleemi lahendamiseks maksta „trahvi“, mille tuleb üle kanda krüptovaluutas Pimeveebis olevale kontole.

Üsna levinud on ka nn. „viirusetõrje“ ekraanilukud, millega oli ka minul õnn enda arvutit nakatada. Nakatanud arvuti ekraanile ilmub hüpikaken, milles teatakse, et arvutis on mustmiljon erinevat viirust, millest saab lahti ainult nende „viirusetõrje“, mille soetamiseks tuleb rahakukrut kergendada.

Tihti kasutatakse ekraanilukuna pornosaitide ekraanitõmmiseid. Antud pahavara on suunatud lastele ja noorukitele, kes vanemate pilgu alt eemal olles võivad siivutuid veebilehti külastada. Kui selline kujutis korraga koduarvutile lukustub, on lapsel vesi ahjus ning ta on valmis tegema kõik, et vitsa saamist vältida – sealhulgas ka maksma.

Ekraaniluku lunavara üldjuhul midagi ei krüpteeri ning sellest saab suhteliselt lihtsa vaevaga lahti.

Krüpteeriv lunavara

Krüpteeriv lunavara võib jätta küll programmid puutumata, kuid tikub kallale kõige väärtuslikumale mis arvuti mälus võib olla: töödokumendid, fotoalbumid, arvete väljavõtted jmt mille eest ohver oleks nõus maksma. Pahalane krüpteerib arvutis olevad failid ning seejärel pakub müügiks võtme, millega needsamad failid loetavaks teha.

Failide krüpteerimiseks kasutavad kurikaelad avaliku võtme krüptograafiat. Antud krüpteerimise meetodis rakendatakse kahte võtit: avalikku ning salajast. Esimesega andmed lukustatakse ning viimasega tehakse lahti. Lunavara-sepad valmistavad oma serveril valmis võtmepaari ning saadavad avaliku võtme nakatanud arvutisse, kus pahalane asub oma tööd tegema. Kui failid on pantvangi võetud, pakuvad kurikaelad ohvrile müügiks salajast võtit, millega too saab oma failid tagasi.

Kust lunavara arvutisse pääseb?

Arvutisse satub lunavara kas programmides olevate turvaaukude kaudu, nakatanud veebilehtede, suvaliste väliste andmekandjate (näiteks mälupulk) vahendusel või meili teel. Tänaseks päevaks ringleb ülemaailmses veebis tuhandeid erinevaid lunavara liike ning igaüks toimib natuke erinevalt.

Harju keskmine lunavaraga nakatumise stsenaarium on selline:

1. Meili kontole saabub kiri, millele on külge poogitud mõni tekstidokument või arhiveeritud kaust (zip-fail). Saatjaks paistab olevat legitiimne inimene ning nime järgi otsustades ongi justkui sinu kolleeg, sõber, paariline, majanaaber. Kirja sisu on kas tühi või siis nõutakse manusena lisatud fail silmapilkselt avada. See olevat arve, mida on vaja kohe kiiresti tasuda või dokument, mis vajab mudimist.
2. Kaasatulnud faili avades leiad sa pudru ja kapsad, mitte ühtegi loetavat kirjet peale:  “kui faili sisu on loetamatu, lülita sisse makrosid”. Need on pistikprogrammid, mis teevad harilikus elus Word’i või Exceli dokumentidega toimetamise lihtsamaks. Pahatahtlik makroprogramm teeb aga kurja.
3. Niipea kui makrod on sisse lülitunud käivitub allalaadija mis hakkab veebist lunavara alla sikutama.
   Kui lunavara on end mugavasti ohvri arvutisse paigaldanud, saadetakse kurikaeltele info nakatanud arvutist ning lunavarale saadetakse failide krüpteerimiseks avalik võti.
4. Seejärel krüpteerib lunavara kõik teatud nimelaiendiga failid. Kavalamat sorti pahalane ei krüpteeri ainult arvuti C-kettal olevaid faile, vaid kõik, millega on arvutil ühendus olemas. Krüpteeritakse nii sisemised kui välised andmekandjad ja kui nakatanud arvuti on osa võrgust, võib pahalane üle kanduda ka teistele masinatele.
   Windows OS teeb aeg-ajalt masina mälus olevatest failidest varikoopiad (shadow-copies), mille abil saab andmed teatud mahus taastada. Lunavara kustutab need, et motiveerida ohvreid tengelpunga tühjendama.
5. Niipea kui failid on krüpteeritud, ilmub töölauale teade, et failid on pantvangi võetud ning nende vabastamiseks tuleb ohvril maksta. Sealsamas on ka viide Pimeveebi saidile, kus saab raha üle anda. Mõni lunavara toimib taimeriga, ehk kui teatud aja pärast nõutud summa ei laeku, tõstetakse lunaraha summat või siis ähvardatakse failid sootuks hävitada. Sellisel viisil hirmutatakse ohvrit veelgi ning seetõttu võib ta teha rumalaid otsuseid.

Kas tasub lunaraha maksta?

Kas tasuks kurikaeltele maksta? Muidugi ütlevad võimukandjad, sugulased, pereliikmed ja naabrid, et mingil juhul ei tasuks seda teha. Sellisel viisil toetad kuritegevust ning annad nende tegevusele tuult tiibadesse.

Kuid sellistel soovitajatel on lihtne nõu jagada, kuna ega nende vara pole pantvangi võetud. Kui arvutis olid sinu hirmsuure vaevaga tehtud failid, sentimentaalse väärtusega fotoalbumid või uurimustöö, mille sa olid pidanud möödunud nädalal esitama, siis ega ju ei tahaks neist lihtsasti ära öelda.

Summad, mida kurikaelad  pantvangis hoitavate andmete eest tahavad on üldjuhul keskmiselt 200-400 eurot. Ei ole just odavate killast, kuid samas ei pea selle maksmise nimel oma vanaema kuldhammastega pandimajja jooksma. Tegu on  paraja summaga mille keskmine lääneriikide arvutikasutaja saaks teoreetiliselt päeva või paariga kokku kraapida.

Muidugi on risk, et sa saad petta ning lunaraha üle kandes jäävad failid ikkagi krüpteerituks. Kuid siinkohal tuleb meeles pidada, et lunavaraga elatist teenivad inimesed on oma olemuselt ärimehed. Iga ärika eesmärgiks on tulu teenida ning selleks, et äri õitseks, peab „klient rahul olema“. Seega on temal igati mõistlik lubadusest kinni pidada ning ohvri failid valla päästa. Vastasel juhul ei hakka keegi nõutud lunaraha talle maksma, kuna faile nagunii tagasi ei saada.

Küsimusele, kas tasub maksta lunaraha pantvangi võetud failide eest, tuleb sul vastus endal leida. Mina ei soovitaks seda teha, kui see on vähegi välditav.

Kuidas vältida lunavaraga nakatumist?

Tee regulaarselt koopiaid
Küllap oled sa seda soovitust juba mustmiljon korda kuulnud, kuid sul pole siiamaani olnud mahti seda teha. Kuid kas aja kokkuhoid on seda väärt, kui sinu mitme aasta pikkuse töövili korraga kaob? Parem karta kui kahetseda. Tee varukoopiaid ning mitte ühele andmehoidjale, vaid mitmele. Kui lunavara likvideerimise käigus hävitatakse kõik materjalid, on sul võimalik valutult  failid taastada.

Väldi makro-programmidega manuseid
Ära lülita sisse makro-programme kahtlasest allikast tulnud failides.  Suur osa pahavarast pääseb ligi arvutile meili teel või makro-programmide vahendusel. Kui miski kirja sisus tundub olevat kasvõi karvavõrdki kahtlane, oleks sul igati mõistlik kiri  puutumata jätta.

Piira arvuti kasutajakonto õigusi
Kui see on vähegi võimalik, peaksid sa piirama arvuti kasutajakonto õigusi. Kui sa pole just tõsisem arvutispetsialist, kes ööd-päevad arvuti taga tööd teeb, saad sa vabalt hakkama oma igapäevastega toimetustega ka piiratud kasutusõigustega

Kasuta Microsoft Office Viewer’it
Office Viewer on tarkvara, mis võimaldab vaadata kontoritarkvara faile ilma vastava programmi avamata. Viewer ei toeta makro-programme ja seega pole ohtu, et makrosid võivad arvutile kuidagi liiga teha.

Uuenda tarkvara
Uuenda oma takrvada nii varakult ja tihti kui võimalik. Veel üheks teeks, mille kaudu lunavara sinu arvutisse pääseda võib, on tarkvaras leiduvad turavaaugud. Mida varem sa need augud kinni lapid, seda väiksem on tõenäosus lunavaraga nakatuda.

Kuva failide nimelaiendeid
Tihtipeale varjab e-posti klient või opsüsteem failide nimelaiendeid, et failide nimed oleksid „ puhtad”. Samas on tihtipeale pahavara sisaldava faili nimelaiendiks .pdf.exe või midagi sarnast, kuid meile jääb see nähtamatuks ja me tirime selle südamerahuga oma kompuutrisse. Seega, et tagada oma turvalisus tuleks sul nimelaiendite kuvamine sisse lülitada.

Takista exe-failide saabumist postkasti
Kui sinu e-posti klientprogramm seda vähegi võimaldab ja sa saad seda endale lubada, siis võid paigaldada e-posti filtri, mis takistab potentsiaalselt ohtliku .exe nimelaiendiga failide sattumist postkasti.

Lülita internetiühendus välja
Kui sul tekib kahtlus, et arvutisse on sattunud lunavara sisaldav fail või on see parajasti alla laadimisel, siis katkesta jalamaid masina ühendus ülemaailmse veebiga. Teadupoolest laaditakse lunavara arvutisse mitmest serverist, mis võtab omajagu aega. Kui sa jõuad piirata veebiühenduse enne kui pahalane on end mugavalt sisse seadnud, siis on tõenäosus, et sa saad taastada oma andmed. See meetod ei ole lollikindel, kuid see on igatahes parem kui käed rüpes istuda.

Aeg, mil arvuteid ja nende kasutajaid kimbutasid nohikute viiruse-katsetused, kübervandaalide loodud laastavad monstrum-pahalased või märkamatud ussid, mis salaja nakatanud arvutis toimetasid, on möödas. Tänapäevaks on küberkuritegevus muutunud miljardeid dollareid sisse toovaks tegevusalaks, mille taga seisavad ahned inimesed, kes rakendavad raha teenimisel agressiivset tehnikat, millest üks on lunavara. Meile, arvutikasutajatele ei jää muud üle kui ennast kaitsta. Vältides küberkelmide ohvriks langemist anname neile tugeva vastulöögi.

Turud on maailma parimad paigad portreede, inimdünaamika, värvide, emotsioonide ja muidugi toidu pildistamiseks. Ent kui restoranis kaunist toitu ja interjööri pildistades on olulisemad teadmised avast ja säriajast, siis turul tõuseb fotografi kõige vajalikumaks oskuseks suhtlemisoskus.

Ja veel – see võib tunduda küll elementaarne – pärast nende 11 punkti läbilugemist ja enne turu poole teele asumist, kontrolli, kas turg on ikka avatud sel päeval, kui plaanid minna. Eesti komme, et turud tegutsevad seitse päeva nädalas, pole kuigi levinud mujal, kus tänavaturud ilmuvad välja vaid ühel päeval nädalas või kunstituru põnevamad kunstnikud vaid mõnel konkreetsel päeval.

Kui sinulgi on mälukaartidel või kuskil kaustades varuks põnevaid reisifotosid – olgu need tehtud turul, rannas või mujal, siis esita need kindlasti suurele fotokonkursile “Tamroni Reisifoto 2016”. Auhinnafondis on 2250€ väärtuses fototehnikat ja piltide vastuvõtt konkursile kestab 1. mai südaööni.

1. Tee proovi kodu lähedal

Turud võivad olla küll võluvalt eksootilised, ent samas üsna ehmatavad, täis võõraid keeli, lõhnu, kombeid, varje ja nurgataguseid. Kuid düneemika ja intensiivsus on suures plaanis kogu maailmas ikka üsna sarnane, ainult rahvaarv ja kaup erinevad. Et turuelust- ja loogikast aimu saada, on hea teha esimene retk kodulähedasele turule, kus eesti keeles juttu ajada saab – ja päris tihti siiski ka juba oma vene keele oskust testida ruumi on reeglina rohkem ja saginat vähem. Ja kui pärast ebaõnnestunud pilti vaadates täpselt aru ei saa, mis näiteks rahvast täis hämaras sisehallis pildistades valesti läks, on lihtne täpselt samasse kohta naasta ja lihtsalt katsetada samades tingimustes, milline säriaeg, ava, objektiiv jne selle situatsiooni või kauba pildistamiseks parim on.

Sibulalaat peipsi ääres.

2. Mine vara

Hommikune turg on rahvavaesem – see tähendab lihtsalt vähem valel ajal kaadrisse jalutavaid ostjaid, müüjad on kõik kindlasti kohal. Mitte ainult kohal, nad on veel reipad ja suhtlemisaltid ka nendega, kes ilmselgelt midagi osta ei kavatse, ning vabad hirmust, et kaameraga leti ees vehkiv inimene kliendid eemale peletab. Kaupa kohale tassivad müüjad on samuti suurepärane pildimaterjal.

3. Mine iga ilmaga

Vabaõhuturg on värvikas nii päikeses kui hallis vihmas. Kaupa vihma käest päästvad või ilma trotsides paigale jäävad müüjad pakuvad võrratult emotsioone ka siis, kui kaup ise enam ammu pildistamiskõlblik välja ei näe. Hea pildistamismaterjal on ka vihmavarjudelt alla pahisev vesi, veepiisad müüjate kohvitassides, märjad jalad lompides. Kanna ainult hoolt selle eest, et kaamera ja objektiivid oleks vihma eest kaitstud!

4. Võta kaasa lainurk

Turud kipuvad olema rahvarohked ning oma huviobjekti nägemiseks peab seisma vahel üsna ninapidi selle juures ning mõne suurema asja – näiteks hobuvankri – kaadrisse mahutamiseks on lainurk elutähtis. Kui paljude fotode jaoks sobib portreeobjektiiv ja rahulikumal päeval isegi teleobjektiiv, siis turumelu pildile püüdmiseks on lainurk hädavajalik.

5. Vaata ja oota

Ehkki turuelu tundub värvikas ja igal sekundil juhtub midagi, on vahel mõnel pildil vaja värvilaiku, mida õigel hetkel pole, näiteks punase kleidiga leti eest mööda jooksvast last, või emotsiooni, mille lisab jalga tõstev koer või petersellituust, mille lahke kaamlilihunik leti kõrval kõlkuvale koolnud kaamli peale mõni päev suhu pistnud on. Istu maha, vaata ja oota.

6. Ikoonilised turud

Mõne turu legend on suurem kui turg ise. Nende (kuri)kuulsate paikade puhul on hea pildile püüda turu nimi või mõni muu äratuntav detail. Eestist on raske leida inimest, kes Keskturgu või Nõmme turgu ei teaks – varem hoidis tuntuse esikohta ja järgmisel aastal ilmselt jällegi Balti jaama turg. Müütilise kuulsusega koht pildil äratutavaks muuta on aga võimalik vaid nimesildi abil, käinud on seal vähesed.

7. Taba ta teolt!

Turud on perfektsed kohad emotsionaalsete portreefotode tegemiseks. Kui tavapäraselt näeb müüjaid kaupa kaalumas või ostjale ulatamas, siis emotsionaalsema pildi jaoks oota hetke, kui müüja rollist välja langeb – ja näiteks müügiks mõeldud kauba ise nahka paneb!

Poiss Omaani kitseturul.

8. Ära karda poseerijaid

Halvemat modelli, kui see, kes kaamera ees oma loomuliku tegevuse jätab ja poseerima hakkab, on raske ette kujutada. Turu metsiku tempo ja tihti väga keerulise valguse juures juures võib aga poseeriv müüja olla ainus võimalus, et foto õnnestuks. Või et pildistatavobjekt ellu jääks, nagu näiteks kanamüüjate puhul Maroko turgudel, kes muidu linnul pikemalt mõtlemata kõri läbi tõmbavad, kaamera ees aga tegelikult ellu jätavad. (Kuni järgmise ostja tulekuni).

Kanamüüja Marokos.

9. Tee komplimente

Turud on suhtlemiseks. Ükskõik kas oled ostja, müüja või fotograafi rollis, inimestega suhtlemine on turul kõige olulisem, palju olulisem kui ostmine. Komplimendid kaubaaadressil ja tänusõnad selle eest, et võite pildistada, on asjad, mida iial unustada ei tohi. Aja juttu ja näita üles huvi kauba vastu – see aitab inimesi kaamera ees ka end vabamalt tunda ning loa pildistada saada ka inimeselt, kes muidu kaamerate suhtes tõrges. Keele mitte-oskamine pole takistuseks, naeratused, žestid ja kehakeel töötavad suurepäraselt. Inimeste jaoks, kes selleks valmis pole, on iseteeninduskassadega supermarketid.

10. Õpi õigel ajal lõpetama

Kui keegi ütleb pildistamissoovile “ei”, siis aktsepteeri seda ja KOHE, ükskõik kui suur kiusatus pilti teha ka poleks. Turg ei ole hulk üksikuid müüjaid, see on suur homogeenne süsteem. Solvates või ärritades ühte müüjat saate halva kuulsuse kogu turul. Kui tahad rahulikult ja koos kogu oma varustusega turult lahkuda, siis see on – ennekõike siiski väljaspool Euroopat – reegel number üks. Dramatiseerin asju üle? Vaata veelkord nuga nunnu kana kõril punkti juures number 8.

Toiduturg Myanmari külas.

11. Osta endale midagi ilusat

Turu mõistmiseks – ja väikeseks puhkuseks pildistamise vahel – on parim tee ikkagi käituda nagu “normaalsed” inimesed turul, hetkeks peatuda ja midagi osta. Värske meekärg, tass kuuma kohvi, kera juustu – valige vaid välja. Ainult jälgige, et pärast kauba ikka kaasa tassida jaksate!

Osale Tamroni reisifoto 2016 fotokonkursil. Tööde vastuvõtt kuni 1. mai südaööni 2016.

• Artikkel “REISIFOTO KOOL: Kuidas pildistada turgu ja toitu” on algselt ilmunud reisijuht.ee portaalis

Droonifotode puhul on tihti valgusolud keerulised, varjus tumealadest päikese päes sirava taevani. Kuna sensorid on ka väiksemad kui täiskaader peegelkaameratel, on valgusdünaamika ulatus väiksem. Mul endal juhtunud küll ja veel, et pilt tuli okei, aga taevas põles ikkagi mõnest kohast läbi. Siin tuleb vahest appi AEB ehk särikahvel, mis on vähemasti DJI karbitoodetel olemas.

Teed näiteks 3 või 5 särikahvli, kus ta siis teeb automaatselt 3 või 5 pilti ühe vajutusega, erineva säritusega. Näiteks sellel testpildil oli väga terav loojanguvalgus vs tume pilvelõhkuja fassaad. Rasked valgusolud ka suurele sensorile.

Tulemus allpool. Visuaalselt sarnase sai tegelikult ka ühe pildiga, aga tumealade müratase on tunduvalt madalam ja taevas ega tänavavalgustuses pole ühtegi läbipõlenud kohta.

See annab minu hinnangul 4 asja:

1. MÖÖDASÄRITAMINE. Esiteks aitab see eksimusi ära hoida või leevendada, kui mööda säristad kogemata (näiteks põleb taevas mõnest kohast läbi) ning saad mitme pildi vahelt valida parima.
2. HDR. Teiseks annab see teha HDR (aga mitte esteetiliselt koledat vaid sellist, kus hdr pole tajutav) ehk laiendada valgusdünaamika ulatust. Kuna Photoshop / Lightroom võimaldavad teha HDR blendimist juba RAW/DNG tasandil, on see päris mugav kogu järeltöötluse protsessis. Kusjuures ma olen kasutanud tihti ka vaid kahe pareminisäristatud pildi blendimist, mis juba stopijagu dünaamikat suurendab.
3. UDUSED KAADRID. Kolmandaks: kuna iga pildiga on kasutusel erineva pikkusega säriaeg, annab see suurenenud võimaluse, et kui mõni kaader oli liiga pika säriga ja värises uduseks, siis lühema säriga tumedam (küll mürasem) kaader on vähemasti terav.
4. MÜRA. Neljandaks vähendab see müra. Kuna müra on igal pildil erineva “paigutusega”, siis pilte kokku blendides läheb müratase vähemaks.

Särikahvel ei pruugi alati asja paremaks teha, aga on üks viise, kuidas laiendada võimalusi ja katsetada. Ma ise kriitilistes oludes teen tihti särikahvli pildid kasvõi igaks juhuks ning kui pole vaja, saan üleliigsed failid pärast kustutada.

Dji Go äpis leiad särikahvli kaamera seadetest AEB alt (kuvatõmmis allolevast videost):

Sellest videost saad vaadata, kuidas särikahvlit Dji Go äpis teha ja Lightroomis või Photoshopis pildid HDR’ks kokku panna: